Koristamine ja puhastamine kiputakse jäetama tugifunktsioonide juhtidele – olgu selleks siis haldusjuhid või muud spetsialistid. Ega selles põhimõtteliselt midagi hlaba olegi senikaua kui operatsioonide juhid mõistavad, et puhtus on oluline osa nende igapäevastest toimetamistest ning vajab ka nendpoolset tähelepanu.
Ma olen kirjutanud 5S’i sorteerimise ja korda sättimise etappidest. Kolmandaks etapiks on töökoha särama löömine. Miks see üldse oluline on?
Miks on puhas töökeskkond oluline?
Kui sa oled teenindusettevõte, siis pole küsimustki, et teenindussaali puhtus ja kord on oluline osa teeninduse kvaliteedist. Ma ise väldin, kus vähegi võimalik räpaste põrandate ja tolmurullidega teeninduskohti – see on tihtipeale väga selge vihje mida sealt veel oodata on. Aga miks teha seda tootmisettevõttes?
Kõige pinnapealsemast põhjusest alustades – kui su kliendid on põhiliselt ärikliendid, siis on su tootmisruumid omamoodi teenindussaal. Päris kindlalt saabuvad sulle klientide delegatsioonid. Päris kindlalt on nad huvitatud sinu operatsioonide oma silmaga kaemisest. Kas sa palud neil ettevaatlik olla, et nad oma peeneid ülikondi/kostüüme ära ei määriks või neile puhast töökeskkonda? Ma olen natuke idapoolsematele klientidele pidanud tõestama, et päriselt ka me töö lõppes 5 minutit tagasi ja asjad on oma loomulikus seisus mitte nende jaoks lavastatud peen etendus. Ühesõnaga sellega võib kerge wow! – efekti saavutada, kuid see pole siiski oluliseim miks sa sellele tähelepanu peaksid pöörama.
Puhas töökeskkond toob esile kõik mõrad, praod ja lekked. Kiirem probleemide tuvastus = kiirem reageerimine, ennetav tegevus, vähem seisakuid. Vähem seisakuid – vähem variatsiooni protsessis ja vähem peavalu. Ibumetin’ilt hoiad terve varanduse kokku ja see on tore.
Kuidas ja mismoodi?
Sa pead tegema kolme asja – määratlema puhastatavad pinnad, need korda tegema ning mõtlema kuidas saavutatud korda minimaalse pingutusega hoida. Maakeeli asu koristama ning räägi samal ajal oma rahvaga – nemad peavad ka aru saama, mida neilt oodatakse ning mis on ok ja mis mitte.
Siin on siiski üks konks veel. Tuimast koristamisest üksi jääb väheks – mõtle sellepeale kuskohast mustus pärit on. Koristamine one tegelikult töökeskkonna ja masinate inspekteerimine. Kuskohast see õlileke pärit on? Kuidas saab pori siseruumidesse? Teisisõnu otsi allikaid ja juurpõhjuseid. Sa ei pea seda koristama kui see mustaks ei lähe.
Tüüpilisemad lahendused võivad olla näiteks masinate-seadmete hooldus, tõstukite marsruutide muutmisega või tont teab millega veel. Peaks sul näiteks tolmu tänavatelt sisse keerutama, siis mõtle kuidas saaksid uksi kinni hoida – miks ja millal neid lahti tehakse? Kui sealt lahendust ei tule, siis kas oleks mõte tänavapuhastusautoga aeg-ajalt maja eest tänav-plats puhtaks lükata? Tegemist on loomingulise protsessiga ning ühte õiget vastust siinkohal ei ole.
Masinate-seadmete puhul soovitatakse veel ka korpuste ülevärvimist kui need on kulunud, kuid see on minu praktikas alati keeruline olnud ning päris käigult selliseid asju ei tee. Ehk siis pane see oma dubi-dubi-to-do nimekirja.
Koristusvahendid
Kui sa veel ei teadnud, siis koristamine on tänapäeval omaette teadusharu ning lihtsalt mopi-lapiga väga laineid ei löö. Isegi kui sul on tavaline tolm ja pori, mine otsi mõne koristusfirma tasuta koolitus ja kuula ära mida räägitakse koristusvahenditest. See võib sulle väga palju aega ja vaeva kokku hoida. Suuremate projektide korral olen ma koristusfirmast mõne objektijuhi kohale kutsunud, kes on siis nõu ja jõuga aidanud vahendite valimisel. Koristamine on nende igapäevane leib ja nad teavad oma ala tihtipeale väga hästi – pole mõtet jalgratast leiutada.
Ühekordne koristuskampaania?
“Sära! ” etapp ei ole Teeme-ära tüüpi koristustalgud. Koristamine on süstemaatiline tegevus, millel on oma roll mängida sinu kvaliteedis ja tootlikkuses. See aga ei tähenda, et peaksid selle peale tohutuid ressursse raiskama – otsi võimalusi koristamist võimalikult lihtsalt teha või üldse ära jätta.