RSS
 

Posts Tagged ‘toyota’

Kuidas suured ja vägevad ämbrisse astuvad

02 Jun

Ma olen küllaltki suure huviga jälginud Toyota gaasipedaali-põhjamati probleemi. 2-5 miljardit dollarit lisakulu, tüütut lisateeninduses käimist 9-14 miljonile autole. Kui sul pole õrna aimugi, millest jutt käib, siis põhimõtteliselt jäi mingitel Toyotadel gaasipedaali disainivea tõttu kinni ning põhjustas “soovimatut kiirendust” ning õnnetusi.

Tundub, et sedakorda on probleemid lõpuni uuritud ja juurpõhjused väljaselgitatud. Toyota poolt kokku pandud ja Rodney E. Slateri poolt juhitud 7-liikmeline komisjon esitas oma lõpparuande.

Miks siis läks nii nagu ta läks?

Kahe peamise faktorina toodi välja Toyota kalduvus ignoreerida kliendikaebusi ning ohutuse temaatikaga tegelemiseks selge protseduuri puudumist.

Toyota ja ignoreerib kliendikaebusi?

Põhimõtteliselt oli olemas mingi kriitiline ports kaebusi, kuid Toyota suhtus nendesse nagu …. lihtsurelikud. Võeti kaitseasend ja suure tõenäosusega leiti, et see on kasutajapoolne viga. Tagajärjeks VÄGA aeglane reageerimine ka siis, kui esimesed õnnetused juhtusid.

Ohutus – ühes pajas koos “muu” kvaliteediga

Teine, esmapilgul täiesti uskumatu väide – Toyotal ei olnud eraldi protseduuri ohutuse küsimustega tegelemiseks. Uskumatu sellepärast, et kui vähegi lugeda midagi Toyotast või rääkida inimestega, kes päriselt on Toyota süsteemis töötanud, siis kliendi- ja töötajate ohutus on üks olulisematest teemadest.

Olulisem kui keskkond. Olulisem kui kvaliteet. Olulisem kui kulud.

Ometigi suurel Ameerikamaal see kas polnud niimoodi või polnud sellest piisavalt.

Suur ebaõnn

Ohkimist lõpetades ja asjaolusid natuke kainemalt analüüsides – vahet pole mis protseduurid olid-ei olnud. Vahet pole kas kliendikaebusi võeti väga tõsiselt või mitte, Toyota tõmbas väga suurest tikutoosist ainsa väävlita tiku.

Ma tean, et vähemalt Euroopas ja Jaapani oli ohutus Toyota jaoks ülioluline ammu enne gaasipedaali probleeme. Ma väga kahtlen, et Ameerikamaal oli midagi kardinaalselt teistmoodi. Tootmises lihtsalt paratamatult aeg ajalt juhtub selliseid asju.

Tõenäosuslikult oleks samaväärne, kui ühel hommikul tuleks 200 setut päälinna ja kütaks vahtrapuust malakatega riigikogulastel kered kuumaks. Seejärel kuulutaks välja iseseisva Setu Vabariigi ja alustaks sõda Lätiga. Seda ei saa välistada, kuid see on väga ebatõenäoline.

Teised suured autotootjad

Miks teised suured autotootjad Toyota õnnetuste pealt profiiti ei lõiganud? Istusid vaikselt nagu kuldid rukkis ja sugugi mitte sellepärast, et parastada pole ilus.

Vähemalt 3 teist suurt autotootjat kasutas neidsamu gaasipedaale, tehtud sama allhankija poolt. Tänapäeva autotööstus on sedavõrd risti-rästi lõimitud, et tootmise poole pealt suurt vahet enam pole, kelle auto sa ostad. Sa ostad disaini ja ja firmamärki. Tootmisliinid on enam-vähem kõigil ühetaolised. Allhankijad on põhimõtteliselt samad. Kasutatakse ühesuguseid varuosi, jagatakse samasi platvorme.

Kokkuvõtteks

Toyotal ei ole viimased 3-4 aastat hästi läinud. Vigase gaasipedaali tõttu on maailmas kõvasti turuosa ära antud. Tsunami ja tootmise seisakud panid veel omakorda põntsu müüginumbritele.

Kas nad saavad kunagi jälle maailma suurimaks autotootjaks? Ma arvan, et see ei ole “kas”-küsimus vaid “millal”-küsimus.

Ja kui setud tulevad, siis ärge öelge, et ma teid ei hoiatanud.

Link artiklile: http://goo.gl/eXD0g

Sarnased postitused:

 

Varsti saab autosid tasuta

14 Mar

Tasuta, juhhei

Hurraa. Tasuta auto.

Või siis vähemalt odavamalt kui praegu. Toyota avastab ennast uuesti ja proovib oma meetodeid sedakorda autotehase ehitamisel. 

Tehas pandi püsti üle pika aja Jaapanis ning selle disainimisel lähtuti raiskamiste vähendamisest. “Inspiratsiooniks” tehase valmimisel fakt, et valmisauto hinnast kuni 60% moodustab investeering tehasesse ja selle seadmetesse. Ülejäänud 40% jaotub võrdselt personalikulude ja autovaruosade vahel.

Sisuliselt võttis Toyota kõik oma kogemused raiskamiste likvideerimisest ning asus tehast ehitama, mille esialgne maksumus oleks murdosa tüüpilisest autotehasest.

Erakordselt laiskadele ja inglise keele mitterääkijatele kiire kokkuvõte sellest, mida tehti teisiti:

  • Vähendatud on automatiseerituse astet ning suurendatud on oskustööjõu osakaalu. Kõvasti on vähendatud robotite osakaalu ning mitmeid töid, nagu keevitamist ja lihvimist teevad jälle inimesed. See on tegelikult protsess, mis on küllalkti pikka aega Toyotas toimunud. Kui natuke otsida artikleid Toyota tootmissüsteemist, siis erinevaid kaasuseid ja lugusid on kirjutatud-räägitud juba ~15 aasta jooksul, kuidas automatiseerimine on andnud loodetust vastupidiseid tulemusi.
  • Autokered ei ripu lae all, vaid on tõstetaval platvormil. See on võimaldanud teha madalamad hooned, mis omakorda on andnud radikaalse investeeringute kokkuhoiu 50%.
  • Ok, see on peaaegu, et naljakas – autod liiguvad konveieriliinil külg ees, mis on võimaldanud teha 35% lühema tehas. See on küll asi, mida peaks oma silmaga nägema, et aru saada, kuidas see töötab. Kui ma asjast õigesti aru saan, siis see on midagi jaburalt kavalat.
  • Autodel lastakse kolmas värvikiht kuivamata teisele värvikihile. Kokku hoitakse teise värvikihi kuivatamiseks mõeldud aeg ja energia. Küllaltki klassikaline Toyota käik – katsetati ja leiti, et teise värvikihi kuivatamine tegelikult ei ole väärtust lisav ning see jäeti lihtsalt ära.
  • Keskkonnajuhtimise seisukohalt on tegemist järgmise Toyota “väljakutsega” – tehas on oma keskkonnaalaste näitajatega kõvasti ees planeeritust. See on üks väga oluline kontseptsioon Toyota asjaajamises – pidev väljakutse iseendale ja oma töötajatele.
  • Tegemist on väga väikese, autotööstuse mõttes “taskusuuruse“, tehasega. See on paindlik, selle saab moodulitest kokku panna ja vajadusel viia järgmisse kohta. Toyota filosoofiast lähtuvalt – autosid tuleks teha seal, kus on nende ostjad.

 

Kas siis on tõesti tegemist uue ekspordi artikliga Toyotalt – mobiilne autotehas? Autotehas, mida praegu katsetatakse Jaapanis, et seda veelgi täiustada? Poleks iseenesest üldsegi üllatav, kui see olekski osa India ja Hiina turgude vallutamise plaanist.


Kas kunagi saab ka Eestis olema autotehas? Mis sa arvad?

Originaalartikkel: http://goo.gl/kFqFE

Sarnased postitused:

 
 

Miks kvaliteet on olulisem kui kulude kontroll?

06 Feb

QCD mudel ja mismoodi sinul sellest kasu on

Igale ettevõttele on kulude kontrollimine on oluline. Lõppude lõpuks on see üks väga tähtis osa valemist: kasum = tulud – kulud.

Terviklik kvaliteedijuhtimine lähtub aga QCD mudelist – quality, cost, delivery ehk kvaliteet, kulud, tarned. Iga juhi 3 kõige pühamat eesmärki – kui neis kategooriates saavutatakse edu, siis järgneb kõrge kliendi rahulolu ning ettevõtte üldine edu. Alati on aga esimene prioriteet kvaliteedil.

Äkki on kvaliteet ülehinnatud?

Aga mis siis, kui tegemist on mingite kvaliteedi puritaanide väljamõeldisega? No on mingid tüübid võtnud nõuks, et ajame kvaliteeti taga. Endal pole õrna aimu kuidas elu päris maailmas käib. Ei tea nad midagi kuidas ots-otsaga kokku tulla ega midagi.

Teeme kulud korda, küll jõuab selle kvaliteediga tegeleda? See tundub intuitiivselt vägagi õige lähenemine. Päris elus on tegelikult viletsal kvaliteedil alati varjatud kulud.

Vaata ja sa näed

Kõige nähtavamad on kvaliteediprobleemide maksumus autotööstuses. Kõik teavad ja mäletavad Toyota kinnikiiluvat gaasipedaali. See võrdlemisi väike probleem on Toyotale maksma läinud erinevatel hinnangutel 2-5 miljardit dollarit. Üle maailma kutsuti tagasi 9 miljonit autot, mitmed uued mudelid jäid õigeaegselt välja andmata, sest ootasid uut gaasipedaali, 37 inimest kaotasid elu. Pole naljakas.

Reedel tuli Reutersi vahendusel uudis, et Ford kutsub tagasi katkise uksekäepideme pärast 281 000 Ford F-150’t. Selle aasta kolme esimese kuuga on Ford kutsunud tagasi 900 000 autot. Kulude kohta ei oska veel keegi öelda, kuid võib arvata, et probleemi lahendamine disanifaasis oleks tulnud kümneid kordi odavam.


Oot-oot, meie pole Ford ega Toyota!

Loomulikult ei ole. See siiski ei tähenda nagu sinul toodetel või teenustel poleks varjatud kulusid. Omaette küsimus on, kes need kinni maksab ning millises vormis nad tegelikult esinevad. Kui palju maksab üks klient, kes läheb konkurendi juurde? Kui palju maksab omaenda praagi ümbertegemine? Kui palju maksab defektne detail su kliendi jaoks? Milline mõju on sinu kvaliteedil keskkonnale ja ohutusele?


Anna teada, kuidas teie firmas asjad on – mis on olulisem kulud või kvaliteet?

Sarnased postitused: