RSS
 

Posts Tagged ‘riskijuhtimine’

Siis kui Pareto diagrammi pole millestki teha…

27 Jan

Millal klassikaliste tööriistadega enam midagi peale pole hakata?

 

Kas kaljuronija saab teise võimaluse Pareto diagrammi koostamiseks? Vaevalt. Kõrgete panuste korral klassikalised tööriistad alati ei tööta ning pead hakkama mõtlema riskijuhtimise keeles.

7 klassikalist tööriista eeldavad päris palju minevikku vaatamist. Oma fookuse lood sa PDCA tsükli planeerimise vaates Pareto diagrammi kasutades, probleemi põhjuste ja mustrite uurimiseks kasutad aegridu ohjekaartide ja histogrammide tegemiseks.

Peale mitmeid parendusprojekte hakkab su Pareto diagramm aga „lamedaks“ jääma ning ohjekaardid ja histogrammid mingit mustrit enam ei paljasta – on olemas üksikud veidrad hüpped, kuid nende põhjal mingit põhjalikumat juurpõhjuse analüüsi teha on hirmus keeruline kui mitte võimatu.

Sarnases olukorras oled siis, kui hakkad alles juurutama mõnda uut protsessi. Olgu selleks siis täiesti uus toode/teenus, tooteliin vmt. Puudub ajalugu, mille põhjal joonistada uhkeid diagramme. Faktid puuduvad, on ainult ebamäärane hirm, et äkki läheb nii nagu alati.

Riskijuhtimine – mis, kuidas ja kellega

Kvaliteedijuhtimine tunneb rohkem kui seitset tööriista. Riskijuhtimise tööriistadest on aga peamine FMEA (failure modes and effects analysis). FMEA uurimisobjektiks võib olla nii toode/teenus ise kui ka protsess, mille väljund see toode/teenus on. Maakeeli – kas toode on kliendile vajalik ning kasutajasõbralik ning kas me suudame talle seda stabiilselt pakkuda.

Riskijuhtimise käigus peaksid sa hindama oma projektiga kaasnevaid riske. Pole vist vaja eraldi rõhutada, et siinkohal saavad särada su meeskonna süngeimad liikmed – lähteülesandeks on ju alustuseks vaja genereerida võimalikult palju musti stsenaariume.

Teeme nüüd riskijuhtimise samm-sammuliseks protsessiks:

  • Identifitseeri riskid. Riskiallikaid on mustmiljon – oma töötajad, kliendid, loodus, poliitilised jõud, tehnoloogilised ja protseduurilised riskid. Kui jääd riskide leidmisel hätta, vaata näiteks panga poolt ettevalmistatud laenulepingut. Seal on olemas igasuguseid põnevaid riske, mida pank tavaliselt sinu peal maandab. Suurem osa pangandusest põhineb muuseas riskide hindamisel, kuigi seal on matemaatika grammi või ka kilogrammi võrra keerulisem.
  • Hinda riske. Sa pead riskidele külge riputama nii esinemise tõenäosuse numbri kui ka hinna – palju see maksma läheb, kui risk realiseerub. Üks võimalikest variantidest on traditsiooniline riski prioriteetsuse tegur (RPN e. risk-priority-number):    
    RPN = (Esinemise tõenäosus) x (Tagajärgede tõsidus) x (Avastatavus)
    Kui sa teed seda esimest korda, siis on üsna mõistlik puusalt tulistada ja kõhutundega vähemalt esinemistõenäosusi määratleda. Kui sa süsteemi pikema aja jooksul läbi riskide prisma jälgid, siis tekivad tõenäoliselt juurde ka arvandmed, mis su tõenäosuse hinnangud märksa täpsemaks teevad. Näiteks võid hinnata, kui tihti juhtub, et mingi paak hakkab lekkima ja mingit mürki välja laseb. Piisab, kui sul on lihtne intsidentide dokumenteerimise süsteem – olgu ta siis kasvõi kriipsud märkmepaberil juhtunud intsidentide kohta.
  • Halda riske. Sa ei saa kunagi riske nulli viia. St sa võid ju proovida, aga parem olgu sul suur rahakott. Küll aga võid sa riskide esinemise tõenäosust vähendada või siis välja töötada tegevuskava riski realiseerumisel. Riski tõenäosust saad sa vähendada oma protsesside täiustamisega, investeeringutega vmt. Kogu rõhk sellel, et risk ei realiseeruks. Teistpidi lähenedes võid proovida vähendada riski realiseerumise hinda – töötad välja peene tegevuskava, mida siis rakendama asutakse, kui jama majas.
  • Hoia süsteem elus ja parenda, parenda, parenda. Sinu esimene riskijuhtimise süsteem võib olla oma olemuselt törts lihtsake, kuid sellest pole hullu midagi. Asja käigus hoides õpid päris palju nii oma toote, protsesside kui ka väliskeskkonna kohta. Küll siis jõuab ka tervet süsteemi paremaks teha.

Riskijuhtimise lõplik eesmärk

Miks seda kõike siiski teha, mida see annab? Sinu peamisteks võitudeks on lihtsam töökeskkond ja parem valmisolek ootamatusteks.

Lihtsam töökeskkond aitab sul vältida rumalaid lohakusvigu. Oleme ausad, sa võidki otsima jääda! Sellist inimest, kes kunagi ei eksi, pole veel sündinud. Sa ei saa sinna midagi parata, et mõnel päeval on inimesed väsinud. Mõnel päeval pea valutab või ollakse lihtsalt haiged. Mõnikord lihtsalt tähelepanu hajub. Asju juhtub. Asju aga juhtub vähem, kui keskkond ja protseduurid teevad eksimise raskemaks.

Parem valmisolek ootamatusteks toob sinu organisatsiooni üldise stressitaseme alla. On tõsi, et mitte kunagi ei realiseeru riskid täpselt niimoodi, kui nad said kirja pandud. Samuti ei ole ükski lahendus rakendatav täpipealt sellisena nagu see kirja pandi. Riskide läbirääkimine aga annab sulle märksa parema mõistmise, mida ja millistel tingimustel sa tegelikult teha saad. Ja kui asjad juhtuvad hapuks minema, on sinu teekond lahenduseni tavapärasest märksa kiirem – sa ei pea hakkama probleemi nullist tundma õppima vaid saad võrdlemisi kiirelt kohaneda probleemiga selliselt nagu ta päriselus esineb. Ka lahenduse väljatöötamine on siis pigem plaanide kombineerimine-kohandamine, mitte nullist väljatöötamine.

Kokkuvõtteks

Riskide hindamise ja nende haldamisega peaksid tegelema siis, kui oled suurema osa enamlevinud probleemidest välja juurinud ning jäänud on üksikud, näiliselt seletamatud ja juhitamatud probleemid. Riskijuhtimine on ka siis vajalik, kui püüad kvaliteeti tagada enne, kui üldse midagi tehtud on – näiteks uue toote/teenuse juurutamisel.

Riskijuhtimine muudab su  meeskonnale töökeskkonna paremini etteaimatavaks ning aitab kaasa kliendi ootuste ja nõuete rahuldamisele.

Sarnased postitused:

 
 

Katastroofi planeerimine – ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi loogika

27 Jun

Viimases hädas võib tõenäosust ka täringutega hinnata. Ongi lõbusam.

Veidral kombel üsna paljud erinevate juhtimissüsteemide loogikad peituvad katastroofi ennustamises, teisisõnu riskijuhtimise filosoofias. Enne keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamist või siis niisama sellega toimetamist, oleks mõistlik korraks üle käia sisemine loogika, millele ISO 14001:2004 baseerub.

 

Niisiis. Riskijuhtimine.

Kõige lihtsamalt öeldes on tegemist raamistikuga kuidas hinnata sinu ettevõtte ees seisvaid riske. On teatud universaalseid riske – vilets kvaliteet, tootlikkus jmt. On spetsiifilisemaid riske. Näiteks tootmise laienemisega või uue teeninduspnktiga kaasnevad riskid – kas õnnestub õigel ajal inimesed leida, kas turunõudlus jääb piisavale tasemele, kas suudetakse kulusid kontrolli all hoida.

Ehk siis risk on tavaliselt potentsiaalne rahaline kaotus. Asja arvutatakse ka ning matemaatika on üsna lihtne:

risk = tõenäosus * rahalised kaotused riski realiseerumisel

Oletame, et sa hindad, et Kreeka kriis võib põhjustada mingi negatiivse stsenaariumi tõenäosusega 10%. Su eelarve oleks 10 miljoniga miinuses selle stsenaariumi korral. Risk oleks 0,1 * -10 miljonit = -1 miljon.

Suurepärane, ma tean riske ja nende hinda. Nüüd mis?

Üldine riskijuhtimise generaalplaan näeb välja selline:

  • Identifitseeri riskid. Riskiallikaid on mustmiljon – oma töötajad, kliendid, loodus, poliitilised jõud, tehnoloogilised, protseduurilised. Kui jääd hätta, siis piisab kui sa vaatad suvalist panga poolt ettevalmistatud laenulepingut. Seal on olemas igasuguseid põnevaid riske, mida pank tavaliselt sinu suunas maandab. Suurem osa pangandusest põhineb muuseas riskide hindamisel, kuigi seal on matemaatika grammi või ka kilogrammi võrra keerulisem.
  • Hinda riske. Sa pead riskidele külge riputama mingi esinemise tõenäosuse numbri kui ka hinna – palju see maksma läheb kui risk realiseerub. Kui sa teed seda esimest korda, siis on üsna mõistlik puusalt tulistada ja kõhutundega vähemalt esinemistõenäosusi määratleda. Kui sa süsteemi pikema aja jooksul läbi riskide prisma pika kaikaga surgid, siis sul tekivad tõenäoliselt ka arvandmed juurde, mis su tõenäosuse hinnangud märksa täpsemaks teevad. Näiteks võid hinnata kui tihti juhtud, et mingi paak hakkab lekkima ja mingit mürki väljaviskab. Piisab kui sul on lihtne intsidentide dokumenteerimise süsteem – olgu ta siis kasvõi kriipsud märkmepaberil kõigi juhtunud intsidentide kohta.
  • Halda riske. Sa ei saa kunagi riske nulli viia. St sa võid ju proovida aga sul parem olgu suur rahakott. Küll aga võid sa riskide esinemise tõenäosust vähendada või siis välja töötada tegevuskava riski realiseerumisel. Riski tõenäosust saad sa vähendada oma protsesside täiustamisega, investeeringutega vmt. Kogu rõhk sellel, et risk ei realiseeruks. Teistpidi lähenedes võid proovida vähendada riski realiseerumisel hinda sinu jaoks – töötad välja peene tegevuskava, kus poisid nagu suslikud töötavad ja kahju kiirelt likvideerivad.
  • Hoia süsteem elus ja parenda, parenda, parenda. Sinu esimene riskijuhtimise süsteem võib olla törts lihtsake oma olemuselt, kuid sellest pole hullu midagi. Asja käigus hoides sa õpid päris palju nii oma toote, protsesside kui ka väliskeskkonna kohta. Küll siis jõuab ka tervet süsteemi paremaks teha.

 

Nonii. Ja kuidas keskkonnajuhtimissüsteem asjasse puutub?

Sisuliselt toimib keskkonnajuhtimissüsteem täpselt eeltoodud 4 punkti põhimõttel. Lihtsalt sa pead seda natuke kohandama – ISO 14001 nii lihtsa sõna kui risk ei tunnista ning on nimetanud neid peenema nimega – keskkonnaaspekt. Kui keegi teab, miks see vajalik oli, siis võib julgelt mind ka valgustada.

Igatahes. Aspektide hindamiseks pead piltlikult öeldes minema ja istuma võsa vahele maha ning vaatama mismoodi su tegevus seda kenadust siis lõhub ja häirib. See võib olla korstnast väljalenduvad ühendid, ärapõletatud kütus, tarbitud elekter või mis iganes. See on tegelikult eraldipostituse teema.

Peale aspektide määratlemist pead sa neile mingi skoori külge riputama ning otsustama, mis on olulised riskid ja mis mitte (ikka veel istud seal võsas ja mõtled).

Seejärel peaksid mõtlema millist lähenemist oluliste aspektide osas rakendada – vähendada esinemissagedust või tekitatavat kahju. Kui võimalik, kombineeri. Kogu protsessi standardi keeles nimetatakse ohjamiseks ning päriselus võib küllaltki loominguline ja lõbus tegevus olla.

Lõppeks pead sa perioodiliselt oma aspektid üle käima ning vaatama, kas midagi on muutunud. Kas on juhtud mingeid intsidente, mis aspektid need olid ning kui tihti need realiseerusid. Käi ka terve süsteemi toimimine üle – kas ta ikka teeb seda, mida vaja.

Riskijuhtimise lähenemine on laialdaselt kasutusel.

Põhimõtteliselt see loogika on laialt kasutusel. Näiteks üks kvaliteedijuhtimise põhilistest tööriistadest autotööstuses FMEA (failure modes and effects analysis) baseerub sellel. Samuti on äravahetamiseni sarnane ka töötervishoiu standard OHSAS 18001. Lihtsalt võsa asemel pead minema ja tunked selga tõmbama.


Sarnased postitused: