RSS
 

Posts Tagged ‘rakutootmine’

Varsti saab autosid tasuta

14 Mar

Tasuta, juhhei

Hurraa. Tasuta auto.

Või siis vähemalt odavamalt kui praegu. Toyota avastab ennast uuesti ja proovib oma meetodeid sedakorda autotehase ehitamisel. 

Tehas pandi püsti üle pika aja Jaapanis ning selle disainimisel lähtuti raiskamiste vähendamisest. “Inspiratsiooniks” tehase valmimisel fakt, et valmisauto hinnast kuni 60% moodustab investeering tehasesse ja selle seadmetesse. Ülejäänud 40% jaotub võrdselt personalikulude ja autovaruosade vahel.

Sisuliselt võttis Toyota kõik oma kogemused raiskamiste likvideerimisest ning asus tehast ehitama, mille esialgne maksumus oleks murdosa tüüpilisest autotehasest.

Erakordselt laiskadele ja inglise keele mitterääkijatele kiire kokkuvõte sellest, mida tehti teisiti:

  • Vähendatud on automatiseerituse astet ning suurendatud on oskustööjõu osakaalu. Kõvasti on vähendatud robotite osakaalu ning mitmeid töid, nagu keevitamist ja lihvimist teevad jälle inimesed. See on tegelikult protsess, mis on küllalkti pikka aega Toyotas toimunud. Kui natuke otsida artikleid Toyota tootmissüsteemist, siis erinevaid kaasuseid ja lugusid on kirjutatud-räägitud juba ~15 aasta jooksul, kuidas automatiseerimine on andnud loodetust vastupidiseid tulemusi.
  • Autokered ei ripu lae all, vaid on tõstetaval platvormil. See on võimaldanud teha madalamad hooned, mis omakorda on andnud radikaalse investeeringute kokkuhoiu 50%.
  • Ok, see on peaaegu, et naljakas – autod liiguvad konveieriliinil külg ees, mis on võimaldanud teha 35% lühema tehas. See on küll asi, mida peaks oma silmaga nägema, et aru saada, kuidas see töötab. Kui ma asjast õigesti aru saan, siis see on midagi jaburalt kavalat.
  • Autodel lastakse kolmas värvikiht kuivamata teisele värvikihile. Kokku hoitakse teise värvikihi kuivatamiseks mõeldud aeg ja energia. Küllaltki klassikaline Toyota käik – katsetati ja leiti, et teise värvikihi kuivatamine tegelikult ei ole väärtust lisav ning see jäeti lihtsalt ära.
  • Keskkonnajuhtimise seisukohalt on tegemist järgmise Toyota “väljakutsega” – tehas on oma keskkonnaalaste näitajatega kõvasti ees planeeritust. See on üks väga oluline kontseptsioon Toyota asjaajamises – pidev väljakutse iseendale ja oma töötajatele.
  • Tegemist on väga väikese, autotööstuse mõttes “taskusuuruse“, tehasega. See on paindlik, selle saab moodulitest kokku panna ja vajadusel viia järgmisse kohta. Toyota filosoofiast lähtuvalt – autosid tuleks teha seal, kus on nende ostjad.

 

Kas siis on tõesti tegemist uue ekspordi artikliga Toyotalt – mobiilne autotehas? Autotehas, mida praegu katsetatakse Jaapanis, et seda veelgi täiustada? Poleks iseenesest üldsegi üllatav, kui see olekski osa India ja Hiina turgude vallutamise plaanist.


Kas kunagi saab ka Eestis olema autotehas? Mis sa arvad?

Originaalartikkel: http://goo.gl/kFqFE

Sarnased postitused:

 
 

Lean mäng TJO Konsultatsioonides

28 Oct

Käisin täna TJO Konsultatsioonide korraldatud “Lean” tootmismängul. Kui nad kunagi jälle teevad, siis soovitan siiralt osa võtta. Sedakorda toodeti paberist lennukeid, kergelt värvituna, natuke rebituna. Ise olin tarnija ning sain kogu seda mäsu kõrvalt vaadata.

Tarnija oli halb olla sellepärast, et mäsust osasaamine oleks lahedam olnud. Hea oli tarnija olla sellepärast, et kogu seda värki pealt vaadates nuputasin välja kuidas meie praegune tootmine võiks tulevikus välja näha. Põhimõtteliselt peaks saama 40% rohkem vaba pinda ning teoreetiliselt 400-500k väiksemad kulud. Jama on ainult selles, et investeeringuid oleks selleks tarvis ning see teeb matemaatika vähe keerulisemaks.

Igatahes grupp, kes sai oma masinavärgi kõige paremini käima, saavutas sisuliselt kahe projektiga täiesti hulle tulemusi. Projektid olid:

  1. Protsessi tasakaalustamine;
  2. Rakutootmise põhimõtte rakendamine (one piece flow).

Tulemused mida lean tootmise põhimõtete rakendamisel saavutati:

  • Lõpptoodangu kasv 80%
  • Pooleliolev töö protsessis (work in process e. WIP) langes -87,5%
  • Mittevastavate toodete osakaal langes 16,7% pealt 5,6% peale.

Oma osa mängis loomulikult ka inimeste mõningane vilumuse kasv ning väga hea operatiivjuhtimine, kuid tulemused on sellegipoolest ikka väga rajud. Ma ei usu, et igas Eesti ettevõttes selline arengupotentsiaal sees on, kuid tihtipeale võib ka 10% areng olla lõpuks miljoneid väärt. Ma nüüd mõtlen selle peale natuke.

Sarnased postitused: