RSS
 

Posts Tagged ‘mõõtmine’

Andmekogumisvormide erinevad tüübid

26 Jan

Andmekogumisvorme on igasuguseid. Sõltuvalt sellest, mida parasjagu vaja teada on, saab neid ühte ja teistpidi konstrueerida ja kombineerida. Nende kasutamine võib sulle anda informatsiooni kuskohas ja mis juhtub, milline on juhtumiste sagedus, milline on varieeruvus. Vormid aitavad sind ka lahenduste väljatöötamisel.

Andmekogumisvormide erinevad tüübid:

  1. Defekti või põhjuse andmekogumisvorm. Nagu nimigi ütleb sobib defektide või põhjuste kaardistamiseks, et teada saada mis kõige levinum on. Näiteks kui probleemiks on töölehtede ebakorrektne täitmine tööde vastuvõtja poolt, siis võib proovida vaadata, milles kõige enam eksitakse. Küllaltki suvalise iseloomuga näidis:
  2. Andmekogumise vorm esinemistiheduse näitamiseks. See on mõeldud visuaalse pildi andmiseks protsessi varieeruvusest ning keskmistest. Teoreetiliselt saab sellest edasi teha histogrammi ja vaadata ka jaotumist.
  3. Andmete fikseerimise leht. Vajalik siis kui on vaja fikseerida mingeid väärtusi aja jooksul. Näiteks temperatuur, voolupinge vmt parameeter hilisemaks andmetöötluseks.
  4. Kinnitus kontroll-leht (checklist). Kasutatakse selleks, et töötajal ei jääks midagi kahe silma vahele. Sisuliselt pannakse kriitilised tegevused kirja ning töötaja peab igaühe juurde märkima, et on selle teinud. Kriitilised tegevused võivad olla suunatud mingite levinumate kvaliteediprobleemide välistamiseks või siis veendumaks, et ohutusnõudeid on järgitud.
  5. Kontsentratsiooni diagramm. Kõige tüüpilisem näide kontsentratsiooni on näiteks tööohutuse uurimine (muidugi juhul, kui õnnetusi on palju olnud). Võta oma hoone või ruumi skeem ja märgi peale kuskohas õnnetused on toimunud. Kas kuskil tekivad suuremad kobarad ristidest? Suurepärane abimees, kui üks hüpoteesidest on see, et töökeskkond põhjustab mittevastavusi või õnnetusi. See võib olla vilets valgustus, ohtlik trepiaste, müra või jumal teab mis.
  6. “Saateleht”. Väga mitmekülgset infot pakkuv andmekogumisvorm. Tähendab seda, et tootega pannakse kaasa leht, kuhu siis märgitakse igas protsessi etapis näiteks inspektsiooni tulemused. Selliselt vormistatuna annab ta ennekõike informatsiooni selle kohta, kuskohas vead tekivad. Sinna peale aga võib märkida ka näiteks protsessi algus ja lõpuaja ning sa saad teada nii seda, kui kaua protsessi etapid aega võtavad kui ka seda, kui kaua pooltoodang vahepeal “järjekorras” seisis.


Andmekogumisvormid ei ole ainult kvaliteediprobleemide mõõtmiseks. Mina kasutasin esinemistiheduse ja defekti andmekogumisvormide kombinatsiooni oma protsessi tasakaalustamise projekti juures. Mõõtsin protsessietappi kiirust ja samal ajal õnnestus fikseerida ka mittevastavusi.

Saatelehte olen ma kasutanud ooteaegade kaardistamiseks. Checklist on üks peamistest tööriistadest nii töö standardiseerimisel kui ka probleemide ennetamisel. Kontsentratsiooni diagrammi saad lisaks ruumiskeemidele kasutada ka oma tootevisandil – näiteks märkimaks, kuskohas esineb kõige rohkem vigasid.

Võta omale 5 minutit ja tee erinevad andmekogumisvormid omale selgeks – leheke paberit võib su organisatsiooni jaoks olla kasulikum kui 10 raamatut. 🙂

Sarnased postitused:

 

Andmekogumisvormide ehk kontroll-lehtede koostamine

21 Jan

Jätkan Kauro Ishikawa 7 lihtsa kvaliteedijuhtimise tööriistade tutvustamisega. Sedakorda vaatame erinevaid tööriistade gruppi, mida nimetatakse andmekogumisvormideks. ASQ on neid ristinud veel defektide kontsentratsiooni diagrammiks. Põhimõtteliselt vahet pole kuidas nimetada, asja sisuks on andmete kogumine seal, kus töö toimub ning eeldatavasti vähima võimaliku vaevaga.

Mida silmas pidada ja mis sest kõigest tolku on

Enne kui nende koostamisest rääkima hakata, siis andmete kogumisel on üks väga hea eelis – kui sa pole harjunud tööoperatsioone mingi pikema aja jooksul jälgima, siis see on sinu kuldne võimalus sellega algust teha. Kohati tundub, et paar tundi töö jälgimist võib anda väärtuslikumat informatsiooni kui ükskõik milline koosolek, ajurünnak või andmetega žongleerimine.

Nüüd rääkides protsessist kuidas andmeid koguda, siis esimene kuldreegel on, et tee oma vorm või kontroll-leht iga probleemi lahendamiseks uuesti. Kunagi ära kasuta mingit asja, mis tundub olevat sobilik.  See väike ajaline investeering hoiab sul hiljem kokku märksa rohkem aega ja vaeva kui mingi “ah-käib-kah” kähmaka kasutamine.

Aga milleks üldse andmeid koguda? Peamine põhjus on selles, et on vaja teada. Enne mõõtmisi on tegemist lihtsalt mingite müütide ja arvamustega. Vaieldakse, arvatakse, mõeldakse ja arutatakse, kuid tegelikult midagi ei teata. Rusikareegel – kui asi kisub targutamiseks, siis asu mõõtma. Pane paika algusseis, kontrolli võimalikke seoseid, tööta välja plaan ja tee ära. Ja siis mõõda uuesti. Nüüd sa tead, mis tegelikult toimub. Sa tead, mis aitab ja mis mitte. Saad planeerida parendusi ja jätta lootmine, et küll läheb paremaks. Sa tead, et läheb paremaks ning sa tead, mida sa selleks tegema pead.

Kuidas andmekogumisvormi koostada

Kõige lihtsam ja kiirem moodus andmekogumisvormi koostamiseks:

  1. Määratle probleem. Alguspunktina sobib väga hästi põhjus-tagajärg diagrammi koostamine oma meeskonnaga. Seejärel vali põhjus(ed), mille kohta vajad täpsemat informatsiooni. Vaata ka postitust põhjus-tagajärg diaframmi koostamiseks: Ishikawa diagramm
  2. Töötage välja hüpoteesid. Enne edasiminemist tuleb leida vastused järgnevatele küsimustele. Miks see probleem eksisteerib? Millised faktorid mõjutavad seda? Näiteks: kas erinevus tuleb inimeste vahel? Kas erinevust võiks põhjustada üks-teine või kolmas parameeter? Kui me kasutame protsessis näiteks vett, siis kas vee karedus mängib rolli? Aga temperatuur? Aga happelisus-leeliselisus? Aga …? Põhimõtteliselt mõelge välja, mida te täpsemalt teada tahate ning milliseid hüpoteese kontrollida soovite.
  3. Määrake mõõtühikud. Millistes mõõtühikutes mõõta saate? Millistes mõõtühikutes teil andmeid vaja on? Kui mõõtjaid saab olema rohkem kui üks, siis märkige mõõtühikud kindlasti vormile, see aitab hilisemaid jamasid oluliselt vähendada.
  4. Tehke valmis esimene versioon. Nüüdseks on sul teada praktiliselt kogu informatsioon, mida vaja, et teha valmis vormi esimene versioon. Planeeri esimesse vormi märkuste lahter või siis kategooria “muud”. See tuleb kasuks pilootmõõtmistel ettenägematute asjade ülesmärkimiseks.
  5. Tehke pilootmõõtmine. Mine ja katseta. Täpsed tulemused ei ole praegusel üldse olulised. Eesmärk on täiustada oma vormi. Ära unusta mõõtmismeeskonda korrektselt instrueerida – on mõtetu aega kaotada ebapiisava suhtlemise tõttu. Võib täiesti kindel olla, et erinevaid arusaamu esineb ka seal, kus see tundub ilmvõimatu olevat. Käige protsess läbi ja lahendage kõik tekkivad küsimused.
  6. Tehke parandused. Kas sul oli piisavalt ruumi info märkimisel? Vajadusel vähenda infovälja või eralda rohkem ruumi. Kas enamus mõõtmistulemusi läksid kategooriasse “muud”? Milliseid märkusi tehti proovimõõtmiste käigus? Võta kindlasti tagasisidet ka mõõtjate käest – mida nähti, mida tunti, mida arvati. Korrigeeri oma vormi.
  7. Alustage oma mõõtmisi. Nii lihtne see ongi.


Andmete kogumine ja analüüs on ainus võimalus midagi teadlikult paremaks teha. Võib loota, et asjad muutuvad. Võib lõpmatuseni arutleda kes peaks tegema ja mida peaks tegema. Võib tuutuda oma edust, milles keegi alati kindel pole. See kõik on aga ebavajalik, kui sa saad võtta kontrolli sündmuste üle enda kätte, määratleda parendusvõimalused ning seada uued eesmärgid ning saavutada need. Sa tead, kus sa oled, sa tead kuhu sa edasi liigud. Sa tead, mida sa saavutanud oled. Selleks kõigeks pead sa aga natukene mõõtma 🙂

Ma räägin erinevatest andmekogumisvormidest siin: Andmekogumisvormide erinevad tüübid

Sarnased postitused: