RSS
 

Posts Tagged ‘kvaliteet’

Miks kvaliteet on olulisem kui kulude kontroll?

06 Feb

QCD mudel ja mismoodi sinul sellest kasu on

Igale ettevõttele on kulude kontrollimine on oluline. Lõppude lõpuks on see üks väga tähtis osa valemist: kasum = tulud – kulud.

Terviklik kvaliteedijuhtimine lähtub aga QCD mudelist – quality, cost, delivery ehk kvaliteet, kulud, tarned. Iga juhi 3 kõige pühamat eesmärki – kui neis kategooriates saavutatakse edu, siis järgneb kõrge kliendi rahulolu ning ettevõtte üldine edu. Alati on aga esimene prioriteet kvaliteedil.

Äkki on kvaliteet ülehinnatud?

Aga mis siis, kui tegemist on mingite kvaliteedi puritaanide väljamõeldisega? No on mingid tüübid võtnud nõuks, et ajame kvaliteeti taga. Endal pole õrna aimu kuidas elu päris maailmas käib. Ei tea nad midagi kuidas ots-otsaga kokku tulla ega midagi.

Teeme kulud korda, küll jõuab selle kvaliteediga tegeleda? See tundub intuitiivselt vägagi õige lähenemine. Päris elus on tegelikult viletsal kvaliteedil alati varjatud kulud.

Vaata ja sa näed

Kõige nähtavamad on kvaliteediprobleemide maksumus autotööstuses. Kõik teavad ja mäletavad Toyota kinnikiiluvat gaasipedaali. See võrdlemisi väike probleem on Toyotale maksma läinud erinevatel hinnangutel 2-5 miljardit dollarit. Üle maailma kutsuti tagasi 9 miljonit autot, mitmed uued mudelid jäid õigeaegselt välja andmata, sest ootasid uut gaasipedaali, 37 inimest kaotasid elu. Pole naljakas.

Reedel tuli Reutersi vahendusel uudis, et Ford kutsub tagasi katkise uksekäepideme pärast 281 000 Ford F-150’t. Selle aasta kolme esimese kuuga on Ford kutsunud tagasi 900 000 autot. Kulude kohta ei oska veel keegi öelda, kuid võib arvata, et probleemi lahendamine disanifaasis oleks tulnud kümneid kordi odavam.


Oot-oot, meie pole Ford ega Toyota!

Loomulikult ei ole. See siiski ei tähenda nagu sinul toodetel või teenustel poleks varjatud kulusid. Omaette küsimus on, kes need kinni maksab ning millises vormis nad tegelikult esinevad. Kui palju maksab üks klient, kes läheb konkurendi juurde? Kui palju maksab omaenda praagi ümbertegemine? Kui palju maksab defektne detail su kliendi jaoks? Milline mõju on sinu kvaliteedil keskkonnale ja ohutusele?


Anna teada, kuidas teie firmas asjad on – mis on olulisem kulud või kvaliteet?

Sarnased postitused:

 

“Tee kiiremini, tee kvaliteetsemalt!”

25 Oct

Teoreetiliselt tundub ju, et kui öelda inimestele, et töötage kiiremini ja kvaliteetsemalt, siis peaks midagi juhtuma. Kui ei juhtu, siis laseme lahti või midagi taolist.

William Deming niimoodi ei arvanud. Üks tema kuulsast 14 lähtekohast kõlas: “Elimineerige loosungid ning jätke kõlavad eesmärgid tootlikkuse suurendamisest. Sellised asjad loovad ainult konfliktseid suhteid inimeste vahel sellepärast, et madala kvaliteedi ja tootlikkuse põhjused asuvad süsteemis. Seega ei ole võimalik töötajatel neid lahendada”.

Nii või naa sai seda siiski tehtud, sest lihtsuse ja kiiruse kiusatus sai minust võitu. Vaatame nüüd tulemusi natuke lähemalt.

Valim1 suurus oli 191, valim2 oli 201. Keskmine1 oli 393, keskmine2 tervelt 1 punkti suurem ehk siis 394. Selle järgi oli areng tervelt 2,5 promilli. Vaatame korraks ka histogramme ja hajuvust mõlemal juhtumil (andmete suurused, vahemikud ja suurusjärgud muudetud, jaotuse enda proportsioonid on paigas, muu mitte).



Mis siin ikka öelda – küllaltki ootuspärane normaaljaotuse sarnane jaotus.



Küllaltki kahtlane lugu – olemas on nagu mingi normaaljaotuse sarnane värk, kuid kaks kõige parempoolsemat tulpa paistavad viitavat veel millelegi. Aeglasemad ja kiiremad töötajad teevad põhimõtteliselt midagi teistmoodi – ei ole nagu ühed teevad tööd ja teised mitte. Võiks ju veel suruda ja lubada keegi lahti lasta, kuid mul on hirm, et siis saangi numbreid ja ma pole kindel, kas ma seda ikka tegelikult tahan.


Mida ma tegelikult tahtsin öelda on see, et lihtsat ja kiiret teed kõrgema tootlikkuse ning kvaliteedi juurde ei ole. Tööd on vaja teha juurpõhjustega ning just seda ma kavatasen ka edaspidi teha.


Kas on võimalik, et ühed ongi aeglasemad kui teised? Kindlasti on võimalik, kuid normaaljaotuse peaks saama siiski keskele poole kokku. Võib-olla saab ka tervikuna paremale nihutada.Võib-olla ka, et tehakse teistsuguseid otsuseid. Või kasutatakse tööaega teistmoodi. Või tehakse tühje liigutusi. Või …. mida iganes. Juurpõhjuste analüüs peab andma vastuse. Mis see on, ei tea veel. Kui on soovitusi ja nõuandeid, siis kuulan tähelepanelikult 🙂


Sarnased postitused: