RSS
 

Posts Tagged ‘kontroll-leht’

Kaizen Blitz – kummide vilinal parendustega kohapealt minema

18 Feb

Mismoodi parendustega peale hakata? Mismoodi päriselt päriselt päriselu muutma asuda? See on palju raskem kui pealtnäha tundub. Üks võimalus selleks on “kaizen blitz” formaat. Mis see on ja kuidas teha?

Kaizen

Alustuseks natuke lingvistilist ajude gümnastikat.

Tavaliselt on sõna “kaizen” tõlgitud kui “muutust paremaks” ja ka “pidev parendamine”. Põhimõtteliselt on see õige, kuid jaapani keel pole nii lihtne. Piktogrammid annavad võimaluse vastavalt kontekstile võimaluse tõlgendada hieroglüüfi tähendust vägagi mitmeti. 

Parim seletus aga sõnale kaizen, mida siiamaani olen kohanud sõnade ühendusele “kaizen blitz” pärineb Gregory Watson’ilt ning see on::

  • Kai – midagi lahti võtma, algosadeks lammutama. Seejärel uuesti uuesti kokku panemine.
  • Zen – asjade üle mõtisklemine, nende tõelise olemuse mõistmine.

Alternatiivina pakun välja Gemba Academy meeste seletuse, mis on ka mõõduka meelelahutusliku väärtusega: mina ise piitsutan ennast, et viia lammas altarile. Okei, vaata videot, seal kõlas see loogilisemalt.

Kui sellest on vähe, siis on sõnal “kai” suurusjärgus 50+ erinevat tähendust ning teist samapalju erinevaid hieroglüüfe. Kui huvi on, siis võid siit lähemalt piiluda: link 

Yay. Ma ei kujuta ette, kuidas nad oma igapäevased asjad aetud saavad.

See on oluliselt täpsem kirjeldus kaizenile kui lihtsalt üldine “pidev parendamine”.

Esimene vigur siis tähendamas “kai” ning teine “zen”.

Kaizen blitz

Blitz on saksa keelese “välk” ning viitab nau sellele, et asjad peaksid päris kiirelt juhtuma. Kaizen’it teatakse samas kui väikeste sammudega rahulikku astumist – jänese ja kilpkonna loos võtaks kaizen kilpkonna rolli, kes rahulikus tempos toimetades jõuab kiiremini ja kaugemale spurtivast jänesest. Kuidas need 2 asja omavahel aga seotud on?

Kaizen blitz’ist esmakordselt lugedes tekkis mul mälupilt, millest ma enam lahti ei saa – kiirendusega ringisibav Benny Hill, mingi suvaline seltskond sabas. Tegemas mingi 200 sammu minutis.

Sisuliselt pole neil kahel asjal loomulikult mingit pistmist. Väline külg aga … on hirmuäratavalt sarnane. Sa üritad teha palju väikesi muudatusi võrdlemisi lühikese aja jooksul, võrdlemisi kirju seltskonnaga. 

Sellelt häirivalt mälupildilt olekski sobiv edasi minna kaizen blitz formaadi juurde – mis see siis ikkagi on.

Kaizen Blitz pole koosolekutel probleemide arutamise ja analüüsimise formaat. Sul on 5 päeva, mille jooksul tegevus peatatakse ning nende päevade jooksul pead sa võimalikult palju pisikesi parendusi tegema. Keskendutakse “tootmisruumi” parendustele. Äriprotsessi parendustele sobib paremini “GE workout”, mis on natuke erinev kaizen blitz formaadist. Peamine eesmärk on teha võimalikult palju pisikesi eksperimente, et saada aru mis töötab ja mis mitte. 

See eeldab küllaltki tihedat juhtkonna ning töötajate koostööd ning peaks lõppema protsessi veakindluse rakendamise ning uue tegevusmooduse dokumenteerimisega. 

Kaizen blitz: roll parendustsüklis

Milal oleks mõistlik aeg kaizen blitz’i teha?

DMAIC parendustsüklis oleks selleks kohaks kohe peale analüüsi faasi. Traditsiooniliselt peaks see toetuma analüüsi tulemustele ning hakkama otsima lahendusi esile toodud probleemidele. Ma ise olen seda tervelt ühe korra teinud ning loomulikult mitte päris sellepärast. Mu enda mure oli rohkem seotud sellega, et protsess leidis liiga palju võimalusi “ebaõnnestumiseks” ning sai otsustatud SMED ja 5S kombinatsiooni kasuks, mis lööks pildi natuke puhtamaks.

DMAIC on siiski paljudele võõras teema. Paljudele paistab märksa tuttavam olevat PDCA tsükkel. Mitte väga üllatuslikult on selle koht peale planeerimist. Ehk siis lambist, et nüüd teeme kaizen’it nii et maa on must, ei ole mõtet seda ette võtta.

Üks mõistlikest ajahetkedest, kus kiirendusel pisiparandusi teha

Peaks olema selge probleem ning peaks olema ka selge arusaam probleemi karakteristikutest – 7 klassikalisest kvaliteedijuhtimise tööriistast rääkides võiks olemas olla ohjekaart ja histogramm. Kaizen blitzi juures räägime peamiselt lean parendustest, seega enamus aega on seotud kas läbilaske mahtude, töö- ning seisakuaegadega vmt.

Kvaliteedi koha pealt võiks teada protsessi praagi määra. Liiga detailselt kõike teadma ei pea, enamus on üldine hinnang protsessi suutlikkusele. Detailset infot protsessi iga sammu kohta  alati olema ei pea.

Ma üldiselt kipun tegema tööd andmetega rohkem, kui see alustuseks vajalik on. See on lihtsalt minu eripära. Ma pole alato 100% kindel, kuidas andmeanalüüsiga vastused välja võluda ning siis on parem, kui saad rahulikult omaette andmetega mängida. Enamus selle “mängu” tulemusi rändavad prügikasti. 

Tüüpiline kaizen blitz’i ajakava ja tegevused

Ettevalmistustest puudutasin andmete kogumist ja analüüsi. Teine oluline samm on meeskonna moodustamine. Päris kindlasti peaks olema kaasatud protsessi omanik ning reaalsed töötegijad. Tasuks kaaluda teistest meeskondadest inimeste juurde toomist, kui see on vajalik. 

Üsnagi mõistlik oleks hankida 5S’i jaoks vajalike materjale (teipi, puhastuvahendeid jmt) ning kellegil võiks olla õigus poest vajalikke tööriistu ja materjale juurde osta. Viimane asi, millepärast jätta “rong” seisma on mingi lollakas 2-3 eurone vidin. 

Kui see kõik tehtud, on aeg ametlikult kaizen blitz’iga algust teha:

  • Päev 1: Koolitus. Esimene päev läheb üldjoontes meeskonna koolitusele. Koolituse sisu peaks vastama probleemile. Eesmärk pole kellegist kvaliteedi- või lean-gurusid teha.
  • Päev 2: Aeg minna ja vaadata protsessi “uute” silmadega. Me räägime siin väärtusvoo kaardistamisest (value stream mapping) ning protsessi ja “päriselu” kokkupanemisest. See on vajalik, kuna kõik meeskonnaliikmed ei pruugi protsessiga igapäevaselt kokku puutuda. Vaatamine “uute silmadega” tähendab, et tsükliajad on kaardistatud, teade on pooleli oleva töö hulk protsessi (work-in-process), voodiagramm on ajakohane, on selge arusaam ümbertegemistest jmt.
  • Päev 3: Kolmas päev peaks keskenduma probleemide lõplikule täpsustamisele ning neile lahenduste väljatöötamisele. Põhimõtteliselt me räägime 5S tegevuste algusest. Arendatakse plaane eksperimentideks või tegevuskavasid parenduste elluviimiseks. 
  • Päev 4: Lahenduste testimine. Simulatsioonid. Parendusettepanekute hinnangud – kui teeme seda või teist, palju vastu saame?
  • Päev 5: Projekti sponsorile tulemuste esitlemine. Parenduste dokumenteerimine. Tegevusplaani kinnitamine koos vajalike rahaliste vahenditega. 
  • Post mortem analüüs: Mil iganes aega on, tuleks läbi käia ka kaizen blitz’i õppetunnid – mis läks korda, mis mitte. See on suhteliselt segane periood, kus tihtipeale lahendusi tuleb nagu oavarrest ning uued ideed kannibaliseerivad kiirelt vanad. Seda tohuvabohu tuleks pärast natukene korrastada, süstematiseerida. Ning valmistuda järgmiseks kaizen blitz’iks.

 

Kokkuvõte

Kaizen blitz on praktiliste inimeste paradiis, kes ei viitsi tarku raamatuid lugeda, vaid soovivad õppida päriselus asju nihutades, muutes. See on suurepärane moodus oma viia lean inimesteni, õpetada neid ning õppida koos nendega.

Sarnased postitused:

 

Andmekogumisvormide erinevad tüübid

26 Jan

Andmekogumisvorme on igasuguseid. Sõltuvalt sellest, mida parasjagu vaja teada on, saab neid ühte ja teistpidi konstrueerida ja kombineerida. Nende kasutamine võib sulle anda informatsiooni kuskohas ja mis juhtub, milline on juhtumiste sagedus, milline on varieeruvus. Vormid aitavad sind ka lahenduste väljatöötamisel.

Andmekogumisvormide erinevad tüübid:

  1. Defekti või põhjuse andmekogumisvorm. Nagu nimigi ütleb sobib defektide või põhjuste kaardistamiseks, et teada saada mis kõige levinum on. Näiteks kui probleemiks on töölehtede ebakorrektne täitmine tööde vastuvõtja poolt, siis võib proovida vaadata, milles kõige enam eksitakse. Küllaltki suvalise iseloomuga näidis:
  2. Andmekogumise vorm esinemistiheduse näitamiseks. See on mõeldud visuaalse pildi andmiseks protsessi varieeruvusest ning keskmistest. Teoreetiliselt saab sellest edasi teha histogrammi ja vaadata ka jaotumist.
  3. Andmete fikseerimise leht. Vajalik siis kui on vaja fikseerida mingeid väärtusi aja jooksul. Näiteks temperatuur, voolupinge vmt parameeter hilisemaks andmetöötluseks.
  4. Kinnitus kontroll-leht (checklist). Kasutatakse selleks, et töötajal ei jääks midagi kahe silma vahele. Sisuliselt pannakse kriitilised tegevused kirja ning töötaja peab igaühe juurde märkima, et on selle teinud. Kriitilised tegevused võivad olla suunatud mingite levinumate kvaliteediprobleemide välistamiseks või siis veendumaks, et ohutusnõudeid on järgitud.
  5. Kontsentratsiooni diagramm. Kõige tüüpilisem näide kontsentratsiooni on näiteks tööohutuse uurimine (muidugi juhul, kui õnnetusi on palju olnud). Võta oma hoone või ruumi skeem ja märgi peale kuskohas õnnetused on toimunud. Kas kuskil tekivad suuremad kobarad ristidest? Suurepärane abimees, kui üks hüpoteesidest on see, et töökeskkond põhjustab mittevastavusi või õnnetusi. See võib olla vilets valgustus, ohtlik trepiaste, müra või jumal teab mis.
  6. “Saateleht”. Väga mitmekülgset infot pakkuv andmekogumisvorm. Tähendab seda, et tootega pannakse kaasa leht, kuhu siis märgitakse igas protsessi etapis näiteks inspektsiooni tulemused. Selliselt vormistatuna annab ta ennekõike informatsiooni selle kohta, kuskohas vead tekivad. Sinna peale aga võib märkida ka näiteks protsessi algus ja lõpuaja ning sa saad teada nii seda, kui kaua protsessi etapid aega võtavad kui ka seda, kui kaua pooltoodang vahepeal “järjekorras” seisis.


Andmekogumisvormid ei ole ainult kvaliteediprobleemide mõõtmiseks. Mina kasutasin esinemistiheduse ja defekti andmekogumisvormide kombinatsiooni oma protsessi tasakaalustamise projekti juures. Mõõtsin protsessietappi kiirust ja samal ajal õnnestus fikseerida ka mittevastavusi.

Saatelehte olen ma kasutanud ooteaegade kaardistamiseks. Checklist on üks peamistest tööriistadest nii töö standardiseerimisel kui ka probleemide ennetamisel. Kontsentratsiooni diagrammi saad lisaks ruumiskeemidele kasutada ka oma tootevisandil – näiteks märkimaks, kuskohas esineb kõige rohkem vigasid.

Võta omale 5 minutit ja tee erinevad andmekogumisvormid omale selgeks – leheke paberit võib su organisatsiooni jaoks olla kasulikum kui 10 raamatut. 🙂

Sarnased postitused:

 

Andmekogumisvormide ehk kontroll-lehtede koostamine

21 Jan

Jätkan Kauro Ishikawa 7 lihtsa kvaliteedijuhtimise tööriistade tutvustamisega. Sedakorda vaatame erinevaid tööriistade gruppi, mida nimetatakse andmekogumisvormideks. ASQ on neid ristinud veel defektide kontsentratsiooni diagrammiks. Põhimõtteliselt vahet pole kuidas nimetada, asja sisuks on andmete kogumine seal, kus töö toimub ning eeldatavasti vähima võimaliku vaevaga.

Mida silmas pidada ja mis sest kõigest tolku on

Enne kui nende koostamisest rääkima hakata, siis andmete kogumisel on üks väga hea eelis – kui sa pole harjunud tööoperatsioone mingi pikema aja jooksul jälgima, siis see on sinu kuldne võimalus sellega algust teha. Kohati tundub, et paar tundi töö jälgimist võib anda väärtuslikumat informatsiooni kui ükskõik milline koosolek, ajurünnak või andmetega žongleerimine.

Nüüd rääkides protsessist kuidas andmeid koguda, siis esimene kuldreegel on, et tee oma vorm või kontroll-leht iga probleemi lahendamiseks uuesti. Kunagi ära kasuta mingit asja, mis tundub olevat sobilik.  See väike ajaline investeering hoiab sul hiljem kokku märksa rohkem aega ja vaeva kui mingi “ah-käib-kah” kähmaka kasutamine.

Aga milleks üldse andmeid koguda? Peamine põhjus on selles, et on vaja teada. Enne mõõtmisi on tegemist lihtsalt mingite müütide ja arvamustega. Vaieldakse, arvatakse, mõeldakse ja arutatakse, kuid tegelikult midagi ei teata. Rusikareegel – kui asi kisub targutamiseks, siis asu mõõtma. Pane paika algusseis, kontrolli võimalikke seoseid, tööta välja plaan ja tee ära. Ja siis mõõda uuesti. Nüüd sa tead, mis tegelikult toimub. Sa tead, mis aitab ja mis mitte. Saad planeerida parendusi ja jätta lootmine, et küll läheb paremaks. Sa tead, et läheb paremaks ning sa tead, mida sa selleks tegema pead.

Kuidas andmekogumisvormi koostada

Kõige lihtsam ja kiirem moodus andmekogumisvormi koostamiseks:

  1. Määratle probleem. Alguspunktina sobib väga hästi põhjus-tagajärg diagrammi koostamine oma meeskonnaga. Seejärel vali põhjus(ed), mille kohta vajad täpsemat informatsiooni. Vaata ka postitust põhjus-tagajärg diaframmi koostamiseks: Ishikawa diagramm
  2. Töötage välja hüpoteesid. Enne edasiminemist tuleb leida vastused järgnevatele küsimustele. Miks see probleem eksisteerib? Millised faktorid mõjutavad seda? Näiteks: kas erinevus tuleb inimeste vahel? Kas erinevust võiks põhjustada üks-teine või kolmas parameeter? Kui me kasutame protsessis näiteks vett, siis kas vee karedus mängib rolli? Aga temperatuur? Aga happelisus-leeliselisus? Aga …? Põhimõtteliselt mõelge välja, mida te täpsemalt teada tahate ning milliseid hüpoteese kontrollida soovite.
  3. Määrake mõõtühikud. Millistes mõõtühikutes mõõta saate? Millistes mõõtühikutes teil andmeid vaja on? Kui mõõtjaid saab olema rohkem kui üks, siis märkige mõõtühikud kindlasti vormile, see aitab hilisemaid jamasid oluliselt vähendada.
  4. Tehke valmis esimene versioon. Nüüdseks on sul teada praktiliselt kogu informatsioon, mida vaja, et teha valmis vormi esimene versioon. Planeeri esimesse vormi märkuste lahter või siis kategooria “muud”. See tuleb kasuks pilootmõõtmistel ettenägematute asjade ülesmärkimiseks.
  5. Tehke pilootmõõtmine. Mine ja katseta. Täpsed tulemused ei ole praegusel üldse olulised. Eesmärk on täiustada oma vormi. Ära unusta mõõtmismeeskonda korrektselt instrueerida – on mõtetu aega kaotada ebapiisava suhtlemise tõttu. Võib täiesti kindel olla, et erinevaid arusaamu esineb ka seal, kus see tundub ilmvõimatu olevat. Käige protsess läbi ja lahendage kõik tekkivad küsimused.
  6. Tehke parandused. Kas sul oli piisavalt ruumi info märkimisel? Vajadusel vähenda infovälja või eralda rohkem ruumi. Kas enamus mõõtmistulemusi läksid kategooriasse “muud”? Milliseid märkusi tehti proovimõõtmiste käigus? Võta kindlasti tagasisidet ka mõõtjate käest – mida nähti, mida tunti, mida arvati. Korrigeeri oma vormi.
  7. Alustage oma mõõtmisi. Nii lihtne see ongi.


Andmete kogumine ja analüüs on ainus võimalus midagi teadlikult paremaks teha. Võib loota, et asjad muutuvad. Võib lõpmatuseni arutleda kes peaks tegema ja mida peaks tegema. Võib tuutuda oma edust, milles keegi alati kindel pole. See kõik on aga ebavajalik, kui sa saad võtta kontrolli sündmuste üle enda kätte, määratleda parendusvõimalused ning seada uued eesmärgid ning saavutada need. Sa tead, kus sa oled, sa tead kuhu sa edasi liigud. Sa tead, mida sa saavutanud oled. Selleks kõigeks pead sa aga natukene mõõtma 🙂

Ma räägin erinevatest andmekogumisvormidest siin: Andmekogumisvormide erinevad tüübid

Sarnased postitused: