RSS
 

Posts Tagged ‘keskkonnajuhtimissüsteem’

Katastroofi planeerimine – ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi loogika

27 Jun

Viimases hädas võib tõenäosust ka täringutega hinnata. Ongi lõbusam.

Veidral kombel üsna paljud erinevate juhtimissüsteemide loogikad peituvad katastroofi ennustamises, teisisõnu riskijuhtimise filosoofias. Enne keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamist või siis niisama sellega toimetamist, oleks mõistlik korraks üle käia sisemine loogika, millele ISO 14001:2004 baseerub.

 

Niisiis. Riskijuhtimine.

Kõige lihtsamalt öeldes on tegemist raamistikuga kuidas hinnata sinu ettevõtte ees seisvaid riske. On teatud universaalseid riske – vilets kvaliteet, tootlikkus jmt. On spetsiifilisemaid riske. Näiteks tootmise laienemisega või uue teeninduspnktiga kaasnevad riskid – kas õnnestub õigel ajal inimesed leida, kas turunõudlus jääb piisavale tasemele, kas suudetakse kulusid kontrolli all hoida.

Ehk siis risk on tavaliselt potentsiaalne rahaline kaotus. Asja arvutatakse ka ning matemaatika on üsna lihtne:

risk = tõenäosus * rahalised kaotused riski realiseerumisel

Oletame, et sa hindad, et Kreeka kriis võib põhjustada mingi negatiivse stsenaariumi tõenäosusega 10%. Su eelarve oleks 10 miljoniga miinuses selle stsenaariumi korral. Risk oleks 0,1 * -10 miljonit = -1 miljon.

Suurepärane, ma tean riske ja nende hinda. Nüüd mis?

Üldine riskijuhtimise generaalplaan näeb välja selline:

  • Identifitseeri riskid. Riskiallikaid on mustmiljon – oma töötajad, kliendid, loodus, poliitilised jõud, tehnoloogilised, protseduurilised. Kui jääd hätta, siis piisab kui sa vaatad suvalist panga poolt ettevalmistatud laenulepingut. Seal on olemas igasuguseid põnevaid riske, mida pank tavaliselt sinu suunas maandab. Suurem osa pangandusest põhineb muuseas riskide hindamisel, kuigi seal on matemaatika grammi või ka kilogrammi võrra keerulisem.
  • Hinda riske. Sa pead riskidele külge riputama mingi esinemise tõenäosuse numbri kui ka hinna – palju see maksma läheb kui risk realiseerub. Kui sa teed seda esimest korda, siis on üsna mõistlik puusalt tulistada ja kõhutundega vähemalt esinemistõenäosusi määratleda. Kui sa süsteemi pikema aja jooksul läbi riskide prisma pika kaikaga surgid, siis sul tekivad tõenäoliselt ka arvandmed juurde, mis su tõenäosuse hinnangud märksa täpsemaks teevad. Näiteks võid hinnata kui tihti juhtud, et mingi paak hakkab lekkima ja mingit mürki väljaviskab. Piisab kui sul on lihtne intsidentide dokumenteerimise süsteem – olgu ta siis kasvõi kriipsud märkmepaberil kõigi juhtunud intsidentide kohta.
  • Halda riske. Sa ei saa kunagi riske nulli viia. St sa võid ju proovida aga sul parem olgu suur rahakott. Küll aga võid sa riskide esinemise tõenäosust vähendada või siis välja töötada tegevuskava riski realiseerumisel. Riski tõenäosust saad sa vähendada oma protsesside täiustamisega, investeeringutega vmt. Kogu rõhk sellel, et risk ei realiseeruks. Teistpidi lähenedes võid proovida vähendada riski realiseerumisel hinda sinu jaoks – töötad välja peene tegevuskava, kus poisid nagu suslikud töötavad ja kahju kiirelt likvideerivad.
  • Hoia süsteem elus ja parenda, parenda, parenda. Sinu esimene riskijuhtimise süsteem võib olla törts lihtsake oma olemuselt, kuid sellest pole hullu midagi. Asja käigus hoides sa õpid päris palju nii oma toote, protsesside kui ka väliskeskkonna kohta. Küll siis jõuab ka tervet süsteemi paremaks teha.

 

Nonii. Ja kuidas keskkonnajuhtimissüsteem asjasse puutub?

Sisuliselt toimib keskkonnajuhtimissüsteem täpselt eeltoodud 4 punkti põhimõttel. Lihtsalt sa pead seda natuke kohandama – ISO 14001 nii lihtsa sõna kui risk ei tunnista ning on nimetanud neid peenema nimega – keskkonnaaspekt. Kui keegi teab, miks see vajalik oli, siis võib julgelt mind ka valgustada.

Igatahes. Aspektide hindamiseks pead piltlikult öeldes minema ja istuma võsa vahele maha ning vaatama mismoodi su tegevus seda kenadust siis lõhub ja häirib. See võib olla korstnast väljalenduvad ühendid, ärapõletatud kütus, tarbitud elekter või mis iganes. See on tegelikult eraldipostituse teema.

Peale aspektide määratlemist pead sa neile mingi skoori külge riputama ning otsustama, mis on olulised riskid ja mis mitte (ikka veel istud seal võsas ja mõtled).

Seejärel peaksid mõtlema millist lähenemist oluliste aspektide osas rakendada – vähendada esinemissagedust või tekitatavat kahju. Kui võimalik, kombineeri. Kogu protsessi standardi keeles nimetatakse ohjamiseks ning päriselus võib küllaltki loominguline ja lõbus tegevus olla.

Lõppeks pead sa perioodiliselt oma aspektid üle käima ning vaatama, kas midagi on muutunud. Kas on juhtud mingeid intsidente, mis aspektid need olid ning kui tihti need realiseerusid. Käi ka terve süsteemi toimimine üle – kas ta ikka teeb seda, mida vaja.

Riskijuhtimise lähenemine on laialdaselt kasutusel.

Põhimõtteliselt see loogika on laialt kasutusel. Näiteks üks kvaliteedijuhtimise põhilistest tööriistadest autotööstuses FMEA (failure modes and effects analysis) baseerub sellel. Samuti on äravahetamiseni sarnane ka töötervishoiu standard OHSAS 18001. Lihtsalt võsa asemel pead minema ja tunked selga tõmbama.


Sarnased postitused:

 

Keskkonnajuhtimissüsteem – puu kallistamine või nutikas äri?

08 Jun

Juhtimine.ee kostitas meid lahke ja rõõmustava uudisega, et Wal-Mart on kõrvulukustava tempoga vähendanud oma energiatarbimist.

Silmatorkav on järgmine lause:

“Säästlik mõtteviis ei ole kohustus, vaid ärivõimalus. Aru tuleb saada ühest lihtsast asjast – CO2 = energia = raha,” ütleb WalMarti energiatsaar Jim Stanway.

Need inimesed soovivad, et sa oma kulusid vähendaks ja kiiremini rikkaks saaksid.

 

Ma arvan, et see peaks olema ka keskkonnajuhtimissüsteemi üks eesmärkidest, vastaku ta siis standardi ISO14001 või EMAS nõuetele.

Kas puukallistamist siis üldse ei toimu?

See on sinu otsustada, kui palju ja mil määral sa teed “feel good” asju. Enamus keskkonnajuhtimise programmis olevad projektid võiksid siiski vastata kahele tingimusele: viima ellu keskkonnapoliitikat ning olema majanduslikult kasulikud.

Majanduslik kasu võib ilmneda kahtemoodi:

  • Kulusid vältides – a’la viime oma tegevuse kooskõlla seadustega ja/või üritame oma erinevad reostusnäitajad viia lubatud piiridesse. Sellega saab vältida trahve ja vähendada reostustasusid. Kohati võib olla küllaltki abstraktne – kuidas sa näiteks mõõdad, kui palju sulle trahvi võidaks teha? Teisalt, kui sul on suured reostustasud peal ning sul õnnestub erinevatelt inspektoritelt ka rahalised trahvid regulaarselt saada, siis see kulude liik võib omada väga konkreetset ja mõõdetavat sisu.
  • Kulusid vähendades – kui sa paiskad keskkonda tuld ja tõrva, siis sa võiksid alustuseks ikkagi sellega tegeleda (keskkonnpoliitikas saastamise vältimise kohustus). Kui suurem keskkonna solkimine on ära lõpetatud, siis tasub oma tähelepanu pöörata erinevate looduslike ressursside kasutamisele.

 

Kulude vähendamisest natuke pikemalt

Kulude vältimine võib (aga ei pruugi) olla seotud spetsiifiliste investeeringutega tehnikasse või hoonetesse, seega ma sellel väga pikalt ei peatuks. Kulude vähendamine on aga natukene universaalsem nii oma meetoditelt kui ka kuluallikatelt.

  • Elekter, vesi, gaas, kütteõlid vmt – Üldiselt on mõistlik keskkonna aspektidena määratleda. Kui need moodustavad su kuludest olulise osa, siis tasub need määratleda ka kui olulised keskkonna aspektid, mida on vaja ohjata. Parendusvõimalusi on raske leida, kui su hooned on hiljuti ehitatud ning vastavad ehitusseadustest sätestatud nõuetele. Loomulikult on võimalik teha üks lisasamm ja sihtida passiivmaja, kuid see ei pruugi alati mõistlik ega ka võimalik olla. Vanades hoonetes oleks mõistlik tegevus alustamiseks energia audit, mida teeb Eestis päris palju firmasid. Elektri kokkuhoiuvõimalustest saab lähemalt lugeda Eesti Energia kokkuhoiu portaalist: http://kokkuhoid.energia.ee/
  • Ametiautod. Kui sa kasutad ametiautosid, siis lihtsaim moodus kulusid vähendada on autode hankimisel arvestada lisaks hinnale ja funktsionaalsusele ka kütusekuluga. Me vähendasime 15 ametiautoga autopargi keskmist kütusekulu 1L per 100km ning rahalises mõttes tähendas see 36 000 eurost kokkuhoidu aastas. Raha maast leitud. Keegi ei sõitnud vähem kui ta pidi, keegi ei jäänud kuhugi hiljaks, kõik toimis. Võid muidugi ka oma autodega liikumisi optimeerida, kuid see on tihtipeale päris keeruline ettevõtmine ja nõuab oma operatsioonide ümbermängimist. Loomulikult tee seda ka, kiire kokkuhoiu saad siiski säästlikumaid autosid valides.
  • Olmeprügi osakaalu vähendamine. Olmeprügi on saastamine. Ehk siis kui sa keskkonnapoliitikas kohustud saastamist vältida, siis üks projekt võiks olla olmeprügi osakaalu vähendamine. Asjal on ka oma majanduslik sisu – prügi korraliku sorteerimise sisseviimine nõuab küll ühekordset investeeringut prügikastidesse ja inimeste teadlikkuse tõstmisesse, kuid vastutasuks vähenevad sinu prügiarved. Nimelt on olmeprügi tihtipeale kõige kallim prügiliik. Vähenda seda ja kulud kukuvad. Endal on õnnestunud vähendada prügiarveid kuni 50%. Küll ettevõttes, kus keegi polnud väga teadlikult ja süsteemselt prügimajandusega varem tegelenud.


ISO14001 – puhas äri?

Kipub küll nii olema. See ei välista keskkonnasõbralike väärtuste promomist ettevõttes ning majanduslikult vähem mõtekate projektide ettevõtmist. Pikas perspektiivis peaks su keskkonnajuhtimissüsteem vähemalt välisele auditeerimisele kulutatud summad siiski tagasi teenima. Ja siis veel natuke peale ka.

Sarnased postitused: