RSS
 

Posts Tagged ‘kaine mõistus’

Kaine mõistus vs peened kvaliteedijuhtimise knihvid

27 May

Lembitu võiks külma kõhuga protsessi 3 sigma tasemele viia (5% mittevastavusi).

Kas põhimõtteliselt on võimalik ilma igasuguse raamatutarkuseta korralik ja toimiv organisatsioon püsti panna? Ilmselge vastus on – aga loomulikult. Võib-olla mitte igal turul ja igas valdkonnas, kuid põhimõtteliselt saab kaine talupojamõistusega ikka väga pika liu lasta.

Kui pika liu saab lasta?

Üldiselt võib öelda, et alustava ettevõttena on kvaliteedijuhtimise tööriistadest abi – kui sa oled sellega varem kokku puutunud ja tead, mida teed. Kui sa aga sellega varem kokku pole puutunud, siis pole vist kõige parem aeg sellel väga pikalt peatuda. Mõistlikum oleks keskenduda müügi käima saamisele ning asjade enam-vähem ärategemisele.

Ka siis kui müük toimib ja esimeste klientidega on “triibulised” kätte saadud, pole ka vaja mingeid erilisi trikke tegema hakata. Enamus probleeme on kaine mõistuse ja loogikaga lahendatavad:

  • Veendu, et sa tead, kuidas asi peaks toimima.
  • Veendu, et inimesed teavad mida nad peavad tegema.
  • Veendu, et neil on olemas tööriistad ja materjalid.
  • Loodetavasti toimib infovahetus enam-vähem rahuldaval tasemel ning ega siin mingit suuremat ja erilist kunsti olegi.

 

Aga milleks siis kogu see kvaliteedijuhtimise värgendus leiutati?

On olemas mingi müstiline piir, millest edasi lihtne loogika väga hästi ei toimi. Jay Arthur pakub välja, et see piir on kuskil 3%-se defektimäära juures. Ehk siis kui su protsess toodab 100’st juhul 3 praaktoodet, hakkab kaine mõistus trikke tegema. On vägagi võimalik, et võib esitada 2 väidet, mis on mõlemad õiged ning nad ometigi annavad täiesti vastupidise soovituse edasiseks tegevuseks.

Igatahes. See number võib olla õige, kuid mulle tundub, et on olemas kergem, mittenumbriline näitaja. Selleks on tunne, et sul võiksid olla inimesed, kes vähem eksivad. Mõnes mõttes on sul õigus – on inimesi, kes eksivad rohkem ja neid, kes eksivad vähem. Kui sa oled tulemuste saavutamisele orienteeritud, jätab see sulle aga küllaltki ebamugava olukorra – situatsiooni parendamiseks peaksid praegused töötajad koju saatma ja uued paremad inimesed otsima, kellega suure külluse poole purjetada.

Ja sa tead, et see ei vii sind kuhugi!

Personalivalik ei ole kunagi täppisteadus ning sinu shanssid need parimad töötajad kampaania korras tööturult üles leida on küllaltki kesised. Niisiis ei jää nagu muud üle, kui olukorraga leppida?

Tegelikult mitte. Sa ei pea ka leppima asjadega nagu nad on. See ongi minu arvates see hetk, kus raamatutarkus mängu tuua.

Kvaliteedijuhtimine ja tema tööriistad baseeruvad faktide selgitamisel ja nähtuste vahel seoste loomisel. Kaks vastukäivat lauset võivad olla õiged, sest nad kirjeldavad mingit aspekti erinevates olukordades. Probleem, mille ainsaks lahenduseks tundub olevat uue ja parema töötaja leidmine, võib tegelikult omada veel 2-3 naeruväärselt lihtsat lahendust, millel pole töötajaga mingit pistmist.

Ühesõnaga – kaine mõistus kaput?

Ma tegelikult ei taha öelda, et kaine mõistus on mingi maru piiratud värk. Vastupidi – 100%-sest liust 97% katab ta ju ilusti ära.

Ka kvaliteedijuhtimise vmt edasi minnes ei tasu kainet mõistust maha jätta. Sa pead seda edaspidi lihtsalt faktide ja analüüsiga natuke harima.

Sarnased postitused:

 
No Comments

Posted in Muud