RSS
 

Posts Tagged ‘iso 14001’

Katastroofi planeerimine – ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi loogika

27 Jun

Viimases hädas võib tõenäosust ka täringutega hinnata. Ongi lõbusam.

Veidral kombel üsna paljud erinevate juhtimissüsteemide loogikad peituvad katastroofi ennustamises, teisisõnu riskijuhtimise filosoofias. Enne keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamist või siis niisama sellega toimetamist, oleks mõistlik korraks üle käia sisemine loogika, millele ISO 14001:2004 baseerub.

 

Niisiis. Riskijuhtimine.

Kõige lihtsamalt öeldes on tegemist raamistikuga kuidas hinnata sinu ettevõtte ees seisvaid riske. On teatud universaalseid riske – vilets kvaliteet, tootlikkus jmt. On spetsiifilisemaid riske. Näiteks tootmise laienemisega või uue teeninduspnktiga kaasnevad riskid – kas õnnestub õigel ajal inimesed leida, kas turunõudlus jääb piisavale tasemele, kas suudetakse kulusid kontrolli all hoida.

Ehk siis risk on tavaliselt potentsiaalne rahaline kaotus. Asja arvutatakse ka ning matemaatika on üsna lihtne:

risk = tõenäosus * rahalised kaotused riski realiseerumisel

Oletame, et sa hindad, et Kreeka kriis võib põhjustada mingi negatiivse stsenaariumi tõenäosusega 10%. Su eelarve oleks 10 miljoniga miinuses selle stsenaariumi korral. Risk oleks 0,1 * -10 miljonit = -1 miljon.

Suurepärane, ma tean riske ja nende hinda. Nüüd mis?

Üldine riskijuhtimise generaalplaan näeb välja selline:

  • Identifitseeri riskid. Riskiallikaid on mustmiljon – oma töötajad, kliendid, loodus, poliitilised jõud, tehnoloogilised, protseduurilised. Kui jääd hätta, siis piisab kui sa vaatad suvalist panga poolt ettevalmistatud laenulepingut. Seal on olemas igasuguseid põnevaid riske, mida pank tavaliselt sinu suunas maandab. Suurem osa pangandusest põhineb muuseas riskide hindamisel, kuigi seal on matemaatika grammi või ka kilogrammi võrra keerulisem.
  • Hinda riske. Sa pead riskidele külge riputama mingi esinemise tõenäosuse numbri kui ka hinna – palju see maksma läheb kui risk realiseerub. Kui sa teed seda esimest korda, siis on üsna mõistlik puusalt tulistada ja kõhutundega vähemalt esinemistõenäosusi määratleda. Kui sa süsteemi pikema aja jooksul läbi riskide prisma pika kaikaga surgid, siis sul tekivad tõenäoliselt ka arvandmed juurde, mis su tõenäosuse hinnangud märksa täpsemaks teevad. Näiteks võid hinnata kui tihti juhtud, et mingi paak hakkab lekkima ja mingit mürki väljaviskab. Piisab kui sul on lihtne intsidentide dokumenteerimise süsteem – olgu ta siis kasvõi kriipsud märkmepaberil kõigi juhtunud intsidentide kohta.
  • Halda riske. Sa ei saa kunagi riske nulli viia. St sa võid ju proovida aga sul parem olgu suur rahakott. Küll aga võid sa riskide esinemise tõenäosust vähendada või siis välja töötada tegevuskava riski realiseerumisel. Riski tõenäosust saad sa vähendada oma protsesside täiustamisega, investeeringutega vmt. Kogu rõhk sellel, et risk ei realiseeruks. Teistpidi lähenedes võid proovida vähendada riski realiseerumisel hinda sinu jaoks – töötad välja peene tegevuskava, kus poisid nagu suslikud töötavad ja kahju kiirelt likvideerivad.
  • Hoia süsteem elus ja parenda, parenda, parenda. Sinu esimene riskijuhtimise süsteem võib olla törts lihtsake oma olemuselt, kuid sellest pole hullu midagi. Asja käigus hoides sa õpid päris palju nii oma toote, protsesside kui ka väliskeskkonna kohta. Küll siis jõuab ka tervet süsteemi paremaks teha.

 

Nonii. Ja kuidas keskkonnajuhtimissüsteem asjasse puutub?

Sisuliselt toimib keskkonnajuhtimissüsteem täpselt eeltoodud 4 punkti põhimõttel. Lihtsalt sa pead seda natuke kohandama – ISO 14001 nii lihtsa sõna kui risk ei tunnista ning on nimetanud neid peenema nimega – keskkonnaaspekt. Kui keegi teab, miks see vajalik oli, siis võib julgelt mind ka valgustada.

Igatahes. Aspektide hindamiseks pead piltlikult öeldes minema ja istuma võsa vahele maha ning vaatama mismoodi su tegevus seda kenadust siis lõhub ja häirib. See võib olla korstnast väljalenduvad ühendid, ärapõletatud kütus, tarbitud elekter või mis iganes. See on tegelikult eraldipostituse teema.

Peale aspektide määratlemist pead sa neile mingi skoori külge riputama ning otsustama, mis on olulised riskid ja mis mitte (ikka veel istud seal võsas ja mõtled).

Seejärel peaksid mõtlema millist lähenemist oluliste aspektide osas rakendada – vähendada esinemissagedust või tekitatavat kahju. Kui võimalik, kombineeri. Kogu protsessi standardi keeles nimetatakse ohjamiseks ning päriselus võib küllaltki loominguline ja lõbus tegevus olla.

Lõppeks pead sa perioodiliselt oma aspektid üle käima ning vaatama, kas midagi on muutunud. Kas on juhtud mingeid intsidente, mis aspektid need olid ning kui tihti need realiseerusid. Käi ka terve süsteemi toimimine üle – kas ta ikka teeb seda, mida vaja.

Riskijuhtimise lähenemine on laialdaselt kasutusel.

Põhimõtteliselt see loogika on laialt kasutusel. Näiteks üks kvaliteedijuhtimise põhilistest tööriistadest autotööstuses FMEA (failure modes and effects analysis) baseerub sellel. Samuti on äravahetamiseni sarnane ka töötervishoiu standard OHSAS 18001. Lihtsalt võsa asemel pead minema ja tunked selga tõmbama.


Sarnased postitused: