RSS
 

Posts Tagged ‘EMAS’

Keskkonnajuhtimissüsteem – puu kallistamine või nutikas äri?

08 Jun

Juhtimine.ee kostitas meid lahke ja rõõmustava uudisega, et Wal-Mart on kõrvulukustava tempoga vähendanud oma energiatarbimist.

Silmatorkav on järgmine lause:

“Säästlik mõtteviis ei ole kohustus, vaid ärivõimalus. Aru tuleb saada ühest lihtsast asjast – CO2 = energia = raha,” ütleb WalMarti energiatsaar Jim Stanway.

Need inimesed soovivad, et sa oma kulusid vähendaks ja kiiremini rikkaks saaksid.

 

Ma arvan, et see peaks olema ka keskkonnajuhtimissüsteemi üks eesmärkidest, vastaku ta siis standardi ISO14001 või EMAS nõuetele.

Kas puukallistamist siis üldse ei toimu?

See on sinu otsustada, kui palju ja mil määral sa teed “feel good” asju. Enamus keskkonnajuhtimise programmis olevad projektid võiksid siiski vastata kahele tingimusele: viima ellu keskkonnapoliitikat ning olema majanduslikult kasulikud.

Majanduslik kasu võib ilmneda kahtemoodi:

  • Kulusid vältides – a’la viime oma tegevuse kooskõlla seadustega ja/või üritame oma erinevad reostusnäitajad viia lubatud piiridesse. Sellega saab vältida trahve ja vähendada reostustasusid. Kohati võib olla küllaltki abstraktne – kuidas sa näiteks mõõdad, kui palju sulle trahvi võidaks teha? Teisalt, kui sul on suured reostustasud peal ning sul õnnestub erinevatelt inspektoritelt ka rahalised trahvid regulaarselt saada, siis see kulude liik võib omada väga konkreetset ja mõõdetavat sisu.
  • Kulusid vähendades – kui sa paiskad keskkonda tuld ja tõrva, siis sa võiksid alustuseks ikkagi sellega tegeleda (keskkonnpoliitikas saastamise vältimise kohustus). Kui suurem keskkonna solkimine on ära lõpetatud, siis tasub oma tähelepanu pöörata erinevate looduslike ressursside kasutamisele.

 

Kulude vähendamisest natuke pikemalt

Kulude vältimine võib (aga ei pruugi) olla seotud spetsiifiliste investeeringutega tehnikasse või hoonetesse, seega ma sellel väga pikalt ei peatuks. Kulude vähendamine on aga natukene universaalsem nii oma meetoditelt kui ka kuluallikatelt.

  • Elekter, vesi, gaas, kütteõlid vmt – Üldiselt on mõistlik keskkonna aspektidena määratleda. Kui need moodustavad su kuludest olulise osa, siis tasub need määratleda ka kui olulised keskkonna aspektid, mida on vaja ohjata. Parendusvõimalusi on raske leida, kui su hooned on hiljuti ehitatud ning vastavad ehitusseadustest sätestatud nõuetele. Loomulikult on võimalik teha üks lisasamm ja sihtida passiivmaja, kuid see ei pruugi alati mõistlik ega ka võimalik olla. Vanades hoonetes oleks mõistlik tegevus alustamiseks energia audit, mida teeb Eestis päris palju firmasid. Elektri kokkuhoiuvõimalustest saab lähemalt lugeda Eesti Energia kokkuhoiu portaalist: http://kokkuhoid.energia.ee/
  • Ametiautod. Kui sa kasutad ametiautosid, siis lihtsaim moodus kulusid vähendada on autode hankimisel arvestada lisaks hinnale ja funktsionaalsusele ka kütusekuluga. Me vähendasime 15 ametiautoga autopargi keskmist kütusekulu 1L per 100km ning rahalises mõttes tähendas see 36 000 eurost kokkuhoidu aastas. Raha maast leitud. Keegi ei sõitnud vähem kui ta pidi, keegi ei jäänud kuhugi hiljaks, kõik toimis. Võid muidugi ka oma autodega liikumisi optimeerida, kuid see on tihtipeale päris keeruline ettevõtmine ja nõuab oma operatsioonide ümbermängimist. Loomulikult tee seda ka, kiire kokkuhoiu saad siiski säästlikumaid autosid valides.
  • Olmeprügi osakaalu vähendamine. Olmeprügi on saastamine. Ehk siis kui sa keskkonnapoliitikas kohustud saastamist vältida, siis üks projekt võiks olla olmeprügi osakaalu vähendamine. Asjal on ka oma majanduslik sisu – prügi korraliku sorteerimise sisseviimine nõuab küll ühekordset investeeringut prügikastidesse ja inimeste teadlikkuse tõstmisesse, kuid vastutasuks vähenevad sinu prügiarved. Nimelt on olmeprügi tihtipeale kõige kallim prügiliik. Vähenda seda ja kulud kukuvad. Endal on õnnestunud vähendada prügiarveid kuni 50%. Küll ettevõttes, kus keegi polnud väga teadlikult ja süsteemselt prügimajandusega varem tegelenud.


ISO14001 – puhas äri?

Kipub küll nii olema. See ei välista keskkonnasõbralike väärtuste promomist ettevõttes ning majanduslikult vähem mõtekate projektide ettevõtmist. Pikas perspektiivis peaks su keskkonnajuhtimissüsteem vähemalt välisele auditeerimisele kulutatud summad siiski tagasi teenima. Ja siis veel natuke peale ka.

Sarnased postitused: