RSS
 

Stratifitseerimine – kuidas eraldada ebaoluline olulisest

20 Feb

Stratifitseerimine on üks seitsmest “tööriistast”, mida üks kvaliteedijuht peaks oskama kasutada. Natuke lähemalt rääkides pole tegemist väga käegakatsutava asjaga nagu seda on näiteks Ishikawa või Pareto diagramm. Pigem on see kontseptsioon, millega peaksid arvestama andmete kogumisest kuni nende analüüsimiseni.

Stratifitseerimine – ikkagi, mis see siis on?

Stratiftseerimine on andmete kihistamine, nende ümbergrupeerimine. Seda on vaja teha selleks, et jõuda probleemipõhjustele jälile. Nimelt on probleem selles, et probleem ei pruugi väga selgelt välja tulla andmeid tervikuna vaadates. Asja olemusele jälile jõudmiseks pead sa neid eristama ning otsima mustreid. Kui ma Pareto diagrammist rääkides mainisin n.ö. paralleelastme diagramme, siis see tegevus on sisuliselt stratifitseerimine.

Kui tuua näiteks Exceli tabel, kuhu on märgitud kõik su probleemid näiteks toodete, avastamiskohtade, defekti asukoha vmt järgi, siis stratifitseerimisel sa asud otsima mustreid. Kui mustreid ei tule välja toodete kaupa, siis äkki tulevad nad välja defekti asukoha järgi? Kui selle järgi ei tule välja, siis äkki tulevad protsessi etapi kaupa?

Tüüpilisemad faktorid, mille põhjal stratifitseerida on:

  • Seadmed, tööriistad
  • Erinevad vahetused, erinevad osakonnad
  • Kasutatavad materjalid
  • Protsessi erinevad etapid
  • Erinevad tarnijad
  • Erinevad tooted

See nimekiri ei ole loomulikult lõplik – küll aga annavad mingisuguse pildi sellest, mis nad võivad olla.

Stratifitseerimine andmete kogumisel

On umbes tuhat korda kergem mõtelda stratifitseerimisfaktoritele enne andmete kogumist kui siis, kui on vaja andmetest mingit sotti saada. Pärast on lihtsalt ropp töö neid faktoreid väga täpselt määratleda ning mõningatel juhtudel pole see isegi enam võimalik. Pole midagi mõtetumat kui hunnik andmeid, mis sulle mitte midagi ei ütle. Seega mõtle juba enne andmete kogumist, mida sa tegelikult teada tahad.

Üks võimalus konkreetsete stratifitseerimisfaktorite määratlemiseks on ajurünnak. Tee lihtsalt oma meeskonnaga Ishikawa diagramm ning sul on faktorid käes. Seejärel saad sa juba vaadata, mis andmed sul olemas on ning mis vajab täiendavat kogumist. Siit edasi on juba väga lihtne asuda koostama andmekogumisvorme.

Kasu sinu jaoks

Stratifitseerimine võib näidata sulle mustreid seal, kus neid esmapilgul ei tundu olevat. On küllaltki tavaline, et küllaltki “rahuliku” pealispinna all toimetab üks probleem ja põhjustab sulle vaikselt nagu hambasööbik mingeid probleeme. Need probleemid ei pruugi olla väga teravad, seega sa ei lahenda neid. Nende lahendamata jätmine aga võib sulle pikas perspektiivis maksma minna miljoneid. Ja seda sa ju ei tahaks? Probleemide otsimine ja nende lahendamine on üks ütlemata kasumlik tegevus, seega palun tee seda.

Sarnased postitused:

 

Tags: , , ,

Leave a Reply