RSS
 

Juriidiliste nõuete täitmine

08 May

Õigusaktid, paragrahvid, lõiked, Euroopa Komisjoni direktiivid – igavus võiks tappa aga ei tee seda kahjuks teps mitte. Ometigi on erinevate õigusaktide nõuded ja nende täitmine iga organisatsiooni möödapääsmatu osa. Niivõrd kuivõrd see on vajalik on see aga ka tüütu. Järelikult tuleb seda teha minimaalse pingutusega. Kuidas seda aga teha?

Miks sellega üldse rohkem vaeva näha?

 

Väldi riigipoolsete kontrollijate liigset tähelepanu

Teoreetiliselt on võimalik siinkohal ikka mõni kurv „sirgeks“ sõita – inspektorid igale poole ei jõua, kõike ei näe, äkitselt õnnestub neid üldse pehmeks rääkida? On ka pügalaid, mida keegi eriti ei vaevugi kunagi riigi poolt inspekteerima. Miks siis ikkagi sellega madistada?

Jätame kõrvale ilmselge – mingite regulatsioonide taga on suured õnnetused, teiste mittetäitmise eest võib trahvi saada, kolmandad on vajalikud efektiivseks kommunikatsiooniks. On üks põhjus, miks ma teeksin ühe teadliku pingutuse ja ajaksin asjad nii joonde kui neid vähegi ajada saab – tegevusvabadus.

Igasugused inspektorid, kes sind kontrollimas käivad, teevad seda tavaliselt kõige ebasobilikumal ajal nõudes su käest kõige ebasobivamaid asju. Senikaua kuni sa ise „asju korda sead“ on sul määratult rohkem vabadust – vabadust valida millal sa teed, vabadus valida kuidas sa teed. Inspektorite saabumine tihitpeale nõuab päris palju ressursse – sa saad ettekirjutused koos tähtaegadega. Nüüd hakkab korraga kiire. See seob kõvasti ressursse ning tihtipeale on sulle lahendused ka ette antud ning need lahendused on väga harva kõige odavamad või parimad selles olukorras.

Kuidas sellisest „hädaolukorrast“ ennast säästa?

Aktide defineerimine

Millised nõuded sinu kohta käivad? Siin pole midagi väga keerulist. Võtame järjest:

  • Toote/teenusega seonduvad – usutavasti tead Eesti seadusandluses oma toote või teenuse kohta käivaid nõudeid isegi päris hästi. Elu läheb törts keerulisemaks kui oled eksportöör – Ameerika ei ole nagu Euroopa, mis omakorda pole nagu Venemaa ning üldse on iga vähegi suurem oma reeglid kehtestanud. Mingid võluvitsa pole – kui konkurentide kodulehed jäävad kidakeelseks, siis tuleb lihtsalt vähe loomingulisem olla.
  • Tööohutus, töösuhted. Siin midagi väga erilist pole. Eesti tööohutuse seadusandlus põhimõtteliselt järgib ISO 18001 struktuuri nii, et kui huvi on, siis saaks selle süsteemi väljatöötamisel küllaltki efektiivselt ja kiirelt ka OHSAS sertifikaadi ka.
  • Keskkonnaalased. ISO14001 paneb regulatsioonide järgimisel küllaltki suurt rõhku. Välisõhu kaitse seadus, veeseadus, kemikaaliseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, jäätmeseadus, pakendiseadus jne. Olla kuulda olnud, et mõningad neist plaanitakse üheks seaduseks kokku kirjutada, kuid sellega läheb tõenäoliselt veel aega.
  • Sotsiaalne vastutus. Kui sa oled väga eesrindlik ning tegeled ettevõtte sotsiaalse vastutusega, siis pead omakorda piiluma konkurentsiseadust ning korruptsioonivastast seadust. Võib olla siia tuleb midagi veel, sõltuvalt sinu tegevuse asukohtadest jmt.

Nõuetele vastavuse hindamine

Kiireim moodus süsteemi sisseseadmiseks on nõuded kuhugi välja kirjutada ning audit teha. Valdkonna mittetundmisel kutsuks inspektorid ise majja. Sellistel juhtudel saad tavaliselt mõistliku aja puuduste likvideerimiseks, küllaltki vabad käed tegevuskava koostamiseks ning lahenduste valimiseks. Lisaks ekspethinnagu ja nõuanded.

Süsteemi käigushoidmine

Ühekordne kampaania jääb ilmselgelt väheks. Samas liigse ressursi kulutamine sellele pole ka mõistlik. Asjade väga suures plaanis on see vajalik, kuid tavaoludes mõjutab organisatsiooni üldist tulemuslikkust vähe.

Põhimõtteliselt on sul vaja kahte toimivat süsteemi – ühte, mis monitooriks nõuete muutumist. Teist, mis hindaks nendele nõuetele vastavust.

Nõuete muutumist sai kunagi teenusena sisse ostetud kuid ausalt öeldes ma suurt mõtet sellel ei näe, kui sa just eriline entusiast ei ole. 99,5% juhtudest teavitati sind lihtsalt asjadest, mis sind ei puudutanud. Märksa paremat monitooringut teevad koolitusfirmad, kes olulisemate muudatuste korral sind ogaraks spämmivad. Siiamaani pole koolituspakkumisi oodates veel millestki suuremast ilma jäänud.

Vahemärkusena: Meelis Trepp tegi kommentaarides päris hea tähelepaneku – riigiteataja.ee võimaldab sul saada meilile teateid seaduse muudatustest. Põhimõtteliselt pead kasuatajaks registreeruma ning huvipakkuvate seaduste uuendused tellima omale. 

Nõuetele vastavuse hindamise süsteem on natuke keerulisem luua. Pidades silmas, et soovid teha selleks minimaalse pingutuse, tasub integreerida see oma siseauditite süsteemi – väga paljusid asju tööohutuse saad näiteks auditeerida oma 5S auditite ajal. Mittevastavustele reageerimine saab juba toimuda üldises kvaliteedi planeerimise võtmes – vajadusel teosta juurpõhjuse analüüs ning tee vajalikke tegevusi.

Initsiatiiv

Ümbritseva õigusruumi uurimine on mitte-juristile paras põrgu. On siiski oluline hoida initsiatiivi enda käes. Ootama jäädes kuni keegi kunagi võib-olla tuleb kontrollima ja midagi ütleb võib ühel hetkel su organisatsioonis väga palju ja väga olulisi ressursse siduda ning panna sind tegema asju, mida sa endale lubada ei saa.

Sarnased postitused:

 
2 Comments

Posted in Muud

 

5S – Sära!

18 Apr

Koristamine ja puhastamine kiputakse jäetama tugifunktsioonide juhtidele – olgu selleks siis haldusjuhid või muud spetsialistid. Ega selles põhimõtteliselt midagi hlaba olegi senikaua kui operatsioonide juhid mõistavad, et puhtus on oluline osa  nende igapäevastest toimetamistest ning vajab ka nendpoolset tähelepanu.

Ma olen kirjutanud 5S’i sorteerimise ja korda sättimise etappidest. Kolmandaks etapiks on töökoha särama löömine. Miks see üldse oluline on?

jääkeegel

Ära karda proffidelt abi paluda. 'Mopp-lapp-natuke-seepi' ajad on jäädavalt möödas, õiged koristusvahendid ja -meetodid aitavad sul aega kõvasti kokku hoida.

Miks on puhas töökeskkond oluline?

Kui sa oled teenindusettevõte, siis pole küsimustki, et teenindussaali puhtus ja kord on oluline osa teeninduse kvaliteedist. Ma ise väldin, kus vähegi võimalik räpaste põrandate ja tolmurullidega teeninduskohti – see on tihtipeale väga selge vihje mida sealt veel oodata on. Aga miks teha seda tootmisettevõttes?

Kõige pinnapealsemast põhjusest alustades – kui su kliendid on põhiliselt ärikliendid, siis on su tootmisruumid omamoodi teenindussaal. Päris kindlalt saabuvad sulle klientide delegatsioonid. Päris kindlalt on nad huvitatud sinu operatsioonide oma silmaga kaemisest. Kas sa palud neil ettevaatlik olla, et nad oma peeneid ülikondi/kostüüme ära ei määriks või  neile puhast töökeskkonda? Ma olen natuke idapoolsematele klientidele pidanud tõestama, et päriselt ka me töö lõppes 5 minutit tagasi ja asjad on oma loomulikus seisus mitte nende jaoks lavastatud peen etendus. Ühesõnaga sellega võib kerge wow! – efekti saavutada, kuid see pole siiski oluliseim miks sa sellele tähelepanu peaksid pöörama.

Puhas töökeskkond toob esile kõik mõrad, praod ja lekked. Kiirem probleemide tuvastus = kiirem reageerimine, ennetav tegevus, vähem seisakuid. Vähem seisakuid – vähem variatsiooni protsessis ja vähem peavalu. Ibumetin’ilt hoiad terve varanduse kokku ja see on tore.

Kuidas ja mismoodi?

Sa pead tegema kolme asja – määratlema puhastatavad pinnad, need korda tegema ning mõtlema kuidas saavutatud korda minimaalse pingutusega hoida. Maakeeli asu koristama ning räägi samal ajal oma rahvaga – nemad peavad ka aru saama, mida neilt oodatakse ning mis on ok ja mis mitte.

Siin on siiski üks konks veel. Tuimast koristamisest üksi jääb väheks – mõtle sellepeale kuskohast mustus pärit on. Koristamine one tegelikult töökeskkonna ja masinate inspekteerimine. Kuskohast see õlileke pärit on? Kuidas saab pori siseruumidesse? Teisisõnu otsi allikaid ja juurpõhjuseid. Sa ei pea seda koristama kui see mustaks ei lähe.

Tüüpilisemad lahendused võivad olla näiteks masinate-seadmete hooldus, tõstukite marsruutide muutmisega või tont teab millega veel. Peaks sul näiteks tolmu tänavatelt sisse keerutama, siis mõtle kuidas saaksid uksi kinni hoida – miks ja millal neid lahti tehakse? Kui sealt lahendust ei tule, siis kas oleks mõte tänavapuhastusautoga  aeg-ajalt maja eest tänav-plats puhtaks lükata? Tegemist on loomingulise protsessiga ning ühte õiget vastust siinkohal ei ole.

Masinate-seadmete puhul soovitatakse veel ka korpuste ülevärvimist kui need on kulunud, kuid see on minu praktikas alati keeruline olnud ning päris käigult selliseid asju ei tee. Ehk siis pane see oma dubi-dubi-to-do nimekirja.

Koristusvahendid

Kui sa veel ei teadnud, siis koristamine on tänapäeval omaette teadusharu ning lihtsalt mopi-lapiga väga laineid ei löö. Isegi kui sul on tavaline tolm ja pori, mine otsi mõne koristusfirma tasuta koolitus ja kuula ära mida räägitakse koristusvahenditest. See võib sulle väga palju aega ja vaeva kokku hoida. Suuremate projektide korral olen ma koristusfirmast mõne objektijuhi kohale kutsunud, kes on siis nõu ja jõuga aidanud vahendite valimisel. Koristamine on nende igapäevane leib ja nad teavad oma ala tihtipeale väga hästi – pole mõtet jalgratast leiutada.

Ühekordne koristuskampaania?

“Sära! ” etapp ei ole Teeme-ära tüüpi koristustalgud. Koristamine on süstemaatiline tegevus, millel on oma roll mängida sinu kvaliteedis ja tootlikkuses. See aga ei tähenda, et peaksid selle peale tohutuid ressursse raiskama – otsi võimalusi koristamist võimalikult lihtsalt teha või üldse ära jätta. 

Sarnased postitused:

 

Läbimurre – kes murrab, kuhu murrab ja kas tasub kaasa lonkida

04 Apr

Eesti keeles just tont teab kui palju kirjandust lean või kvaliteedijuhtimise teemal ilmunud ei ole. “Masin, mis muutis maailma”, “Kuue Sigma Tee”, memory jogger’id ja “Terviklik kvaliteedijuhtimine”. Auku on asunud täitma härrased Senkel ja Kukkonen oma uue raamatuga “Läbimurre. Äriprotsesside pideva täiustamise kunst.” 

Millega selle raamatu näol tegu on?

Mingit revolutsiooni Senkel ja Kukkonen teinud ei ole. Kõnnitakse suhteliselt sissekäidud rajal – lean‘i põhiprintsiibid, mõningad tööriistad ning näpuotsaga kvaliteedijuhtimisest ka juurde. Ühtegi printsiipi väga pikalt lahti pole räägitud, ühtegi tööriista liiga pikalt tutvustatud ei ole. Siin-seal on mõningad pisted ka erinevatest juhtumitest, kuid asjade suures plaanis oleks seda võinud oluliselt rohkem olla. 

“Läbimurre..” on seega entry-taseme raamat, sissejuhatus. See tutvustab sulle termineid ning räägib lahti asja väga suurel, põhimõttelisel tasandil. Kui sa oled selle kõigega juba varem kokku puutunud ning oled näiteks SMED’i tegemisel päriselus hätta jäänud, siis siit raamatust väga palju abi ei saa. 

Sellel kõigel on usutavasti ka oma põhjus – Eesti turg on väike ning nišiteemadele liigne keskendumine pole raamatu kirjastamise ja turustamise mõttes kasulik. Pealegi on vist autorite ambitsioon tutvustada lean filosoofiat suuremale hulgale inimestele, mitte piinata lugejat detailsete samm-sammult õpetustega kuidas teha ühte-teist või kolmandat asju. 

Mida selle raamatuga teha annab?

Sedasorti lihtsamal kirjandusel on oma koht minu raamaturiiulis. Miks?

Millal iganes satud lean‘i ideid või printsiipe kuskil rakendama, on su esimene mure inimeste koolitus. Sul on 2 võimalust kuidas seda teha – ärksamad soovivad ise lugeda, teistele tuleb koolitusmaterjalid ette valmistada.

Kirjanduse laialijagamiseks ärksamatele olen kasutanud Läbimurde inglisekeelseid analooge.  See raamat tõenäoliselt asendab nüüd neid – Läbimurre käsitleb piisavalt laia teemade ringi, et anda adekvaatne kiirülevaade lean‘ist. Lisaboonusena see, et tegemist on eestikeelse raamatuga – inglise keelt inimesed peale tööpäeva lõppu väga lugeda ei viitsi.

Minu jaoks võib olulisemgi on tegelikult raamatu struktuur ning teemakäsitlus. Varem või hiljem pead ise mingi kiiremat sorti koolituse läbi viima. Mida rääkida? Mis järjekorras rääkida? Enamuse ajast ma ei viitsi ratast leiutada – võta lahti lähim raamat ning piilu sisukorda. Põhimõtteliselt toimib see nagu spikker – kas oled kõiki asju kajastanud, kas on vajalik midagi veel sisse panna või ära mainida.

Lugeda või mitte?

Oled sa teemaga tuttav ning vajad konkreetselt abi ühe või teise projekti läbiviimisel, siis see ei ole sulle. Vaata väljamaalt kirjandust või otsi konsultandi abi.

Satub nii olema, et sa ei tea teemast midagi ning otsid sissejuhatavat raamatut – sebi see endale ja loe läbi. Eesti keeles, võrdlemisi lihtsalt ja hästi asi lahti räägitud.

Peaks nii olema, et sa pead aeg-ajalt teistele oma lõputuid teadmisi jagama – ka siis tasub see raamat üle vaadata. Ma tean, et mind see aitab, äkki on sulle ka kasulik.

 

Sarnased postitused:

 
 

Automatiseerimine – võluvits efektiivsuse tõstmisel?

30 Mar

Igal probleemil on olemas insener-tehniline lahendus. Vähemalt nii võiks arvata, kui uskuda erinevaid automatiseerimise seadmeid ja -tarkvara müüvaid inimesi. Maailm igatahes paistab seda igati heaks kiitvat lugedes Äripäeva Tööstusuudistes läbimurretest tootlikkuse alal. Kuidas tegelikult asjad on?

Automatiseerimine

 

Robotite revolutsioon võtab veel natukene aega.

Mida ma üldse automatiseerimise all silmas pean? Loomulikult on siinkohal lihtsamad tööd, mida on võimalik teha masinate-robotitega-tarkvaraga. Ideeks on panna masinad-seadmed või arvutid tegema töötaja eest rutiinseid tegevusi.

Automatiseerimine on saanud peaaegu müstilise aura – uus ägedam masin või programmijupp on innovatsioon ja innovatsioon omakorda on über alles ja parim asi maailmas. 

Mingi osa on siin tõde ka loomulikult sees. Tehniliste vahenditega on võimalik tõsta tootlikkust, kuid asi pole alati nii lihtne ning automatiseerimine ei tähenda alati efektiivsuse kasvu.  

Automatiseerimise pahupool

Mul on endal kogemus tootmisettevõttest, kus automatiseeritud üksuse efektiivsus oli “käsitööga” üksusest 30% viletsam. Efektiivsus siinkohal siis toodangut kulutatud ajaühiku kohta. Automaatliin lisas iseenda teenindamiseks töökohti (13-15% töötajaskonnast) ning jaotas töötajad mitu korda suuremale maa-alale. See omakorda raskendas kommunikatsiooni ning pikendas liikumisteid mitmekümnekordselt. Automatiseeritus  suurendas veel varuosade ladu, hoolduseks vajalikke teenuseid-oskusteavet. Automatiseerimine tekitas probleemi, mida varem ei tuntud – tööseisakud. Kuivõrd asja alla oli aga kõvasti raha maetud, siis esitleti seda kui läbimurret ning töövõitu.  

Jeffrey Liker toob selles artiklis Toyota ja automatiseerimise suhetes välja veel mõningaid aspekte, miks automatiseerimine pole alati slam-dunk võit:

  • Töölised on paindlikumad. Töölistele on võimalik õpetada uusi tööprotseduure märksa kiiremini ning neid ümber paigutada vastavalt turunõudluse muutumisele. Masinatega on asi keerulisem. Kuigi kasutatakse kohandatavaid platvorme ja mooduleid on paindlikkusel tehniliste vahenditega omad piirid ees ning inimesele järgi ei jõua see peaaegu kunagi. 
  • Töölised omavad potentsiaali su protsesse arendada. Raud on loll. Raud teeb seda, mida talle on öeldud. Ei ühtegi parendusettepanekut, ei ühtegi originaalset mõtet, asi toimib algoritmi järgi. Kui sa disainifaasis mingi jamaga hakkama said, siis on see nüüd sul raua või tarkvara kujuna olemas ning pead õppima sellega elama ning oma protsesse ja protseduure vastavalt kujundama.
  • Tööstusseadmed toovad kaasa püsikulud. Töötajad on ka selles mõttes “paindlikumad”, et nõudlusšokkidele reageerimisel on märksa kergem loobuda liigsest tööjõust kui liigsetest seadmetest. 

Ära automatiseeri, lihtsusta

Tobedast automatiseerimisest on välja kasvanud üks radikaalsemaid protsessijuhtimise koolkondi – äriprotsesside ümberkorraldamine (business process reengineering ehk BPR). Teema sai ise maru kuulsaks eelmise sajandi 90’ndatel Michael Hammeri ja James Champy poolt. Radikaalselt vastanduti kvaliteedijuhtimisele ja kaizen’i rahulikus tempos parendamisele.

BPR’i lähtekoht on, et enamus protsesse on lootusetult ebaefektiivsed – olgu siis mingitel veidratel ajaloolistel põhjustel või muutunud väliskeskkonna tõttu. Kvaliteedijuhtimise PDCA-kaizen lähenemine aga ei sobi, sellepärast et võtab hirmus palju aega ning ei suudaks kunagi olla piisav kogu jama lahendamiseks.  

Olgu kuidas on, 20 aastat hiljem võib teadusartiklite andmebaasidest aga leida üksnes artikleid stiilis “miks-90%-BPR-initsiatiividest-läbi-kukub”. Peamise murekohana tuuakse välja see, et BPR ei arvesta sellega mismoodi asi on kunagi toiminud. Selle tagajärjena kiputi laps koos vanniveega viskama või siis ei saadud töötajate toetust muudatustele.

Sa oleks õnnelik, kui mingi tüüp ühel päeval teataks, et kõik mida siiamaani oled teinud on jama ning tal on hoopis parem moodus asjade tegemiseks?  

See ei tähenda siiski, et Hammer’il üldse õigus polnud. 

Võluvõti edukaks automatiseerimiseks

Mul ei ole mingit võluvõtit. 

Tõtt öelda olen ma sellega samapalju pange pannud kui ükskõik kes teine. Edukal automatiseerimisel, mis sulle ka tegelikult mingi efektiivsuse kasvu annab, on mustmiljon eeldust. Nendele eeldustele edukalt pihta saamine on aga päris keeruline.

Niisiis järgmine kord, kui keegi tuleb sulle mingit põnevat vidinat müüma, mis su elu miljon korda kergemaks teeb, mõtle rahulikult järele mis täpsemalt sul kahe silma vahele jääb.

Kui peaks keegi su ees kelkima hakkama, kui palju automatiseerimine nende elu paremaks on teinud, siis on omal kohal küsimus – kui palju ja kuidas te seda mõõtsite. Mitte kiusamiseks vaid mõistmaks kas nendelt on midagi õppida või ollakse lihtsalt oma ostu üle rõõmsad. 

Sarnased postitused:

 
 

Juurpõhjuse analüüs ja probleemi lahendamine

09 Mar

Illimar Paul esitas väljakutse – mis on juurpõhjuseks? Vaata härra Pauli videot ja mõtle kaasa.

Probleemikirjeldus:

Härra Paul arvas asjast niimoodi:

Tänahommikune näide täiuslikust raiskamisest ühe jaotuskeskuse juures, mis kestis 1,5 tundi…
Kaup ei jõudnud õigeaegselt lattu, seetõttu on tulemusena raisatud laopersonali ootamisele kulunud tööaeg. Kuna kaup hilineb tagajärjena jaotusringidele, kaotavad kaupa ootavad edasimüüjad osa käibest…
Veok ei saanud peale konteineri kohaletoimetamist minna järgmist tööd teostama, mistõttu jäävad veofirmal saamata tulud ja tegemata jääva töö eest tuleb maksta kompensatsiooni… Kõige selle tipuks raisati kütust lihtsalt kohapeal rataste ringi ajamiseks.
Mis on aga peamine: selliseid näiliselt tühiseid raiskamisepisoode esineb tarneahelais jadamisi kümneid, kui mitte sadu ning nende summaarne maksumus kujuneb märkimisväärseks. Kinni maksab selle ei keegi muu, kui lõpptarbija, ehk meie kõik.

Milline on klipis toodud probleemi juurpõhjus ja kuidas sellist olukorda ennetada? Kelle kohustus see on?

Kiire kommentaarina võib öelda, et tõenäoliselt töötajad oma ressurssidega seda probleemi lahendada ei suuda. Tihtipeale töötajad seda ka probleemina ei näe – selliste probleemidega maadlemist võetakse osana oma igapäevasest tööst. Ning tõepoolest tööd ju autojuht tegi, palka selle eest ka saab ainult lõpptulemus on kesine.

Mismoodi ma läheneksin?

Kas peaks proovima pikemat ja põhjalikumat versiooni ning asuma Ishikawa diagrammi koostama või piisab 5 korda “miks?” küsimisest? Ma eeldan siinkohal, et autojuht omas õigeid sõiduvõtteid ning selles probleem ei olnud. Samuti eeldan, et veoautol rehvidega probleeme polnud ning muid tehnilisi probleeme polnud. See jätab meile konstanteeringu, et probleemideks on platsil oleva jää ning platsivaldaja probleemi mittenägemine/eiramine. 

Sellisel võrdlemisi lihtsal probleemi määratlemisel tundub mõistlik olevat kiirema 5x miks meetodi kasutamine. Probleem on suhteliselt lihtne ning ka lahendus on etteaimatavam – suurem trikitamine oleks siinkohal ajaraiskamine. 

Probleemi mittenägemine/eiramine

See on keerulisem probleem nimetatud kahest ja siinkohal sõltub lahendus väga palju sellest, kes probleemi analüüsib. Juhul, kui mina oleks platsi valdaja ning mu probleemi analüüs viitaks, et mina olen probleemi eiranud või otsustanud mitte näha, siis …. mida ma peaksin tegema?

Sellise probleemi valduses võib eeldada, et ma olen eiranud süstemaatiliselt mingeid vigu. Miks? Mida ma veel eiranud olen? Kuidas ma seda teada saaksin, mida ma veel eiranud olen?

Kas võib olla, et ma ei ole oma klientidelt-partneritelt-allhankijatelt tagasisidet küsinud, et teada saada millised probleemid neil meiega seoses on? Miks ma seda teinud olen?

Äkki ma pole sellepeale tulnud ning ma ei teagi mismoodi seda tegema peaks? Siinkohal võiks teoreetiliselt analüüsi lõpetada ning asuda vastumeetmeid välja töötama asuda.

Lähen suhtluskoolitusele. Küsin teiste käest, mismoodi nemad selliseid asju on organiseerinud. Korraldan kohtumised olulisemate partnerite ja klientidega ning muudan need regulaarseks. Mida iganes, konkreetne tegevus sõltub juba asjaoludest.

Jäine plats

Jäise platsi probleemiga võib ka mitmes suunas liikuma hakata sõltuvalt probleemi tõsiduse hinnangust ning olemasolevatest ressurssidest. Kui sul on palju raha ning probleem esineb sagedasti, siis osta hirmus pirakas traktor millega selliseid autosid hädast välja aidata. Ei paistnud siit liigsete ressursside olemasolu ning vast sellist kevadist mühklikku jääd ka rohkem kui 1-2 kuud aastas pole. Seega rahapakiga probleemi suunas virutamine siinkohas väga mõistlik pole. 

Sellise probleemi ärahoidmisel saad lähtuda küllaltki standardsest riskijuhtimise lähenemisest probleemile – sa võid riski esinemise tõenäosuse viia miinimumini või siis valmistuda ette juhuks, kui risk realiseerub.

Riski ennetamine oleks siinkohal tähendanud regulaarset ja korralikku lumekoristust ning libedatõrjet.

Tegevuskava riski realiseerumise korral – tõenäoliselt mingile tüübile ülesandeks teha hädasolijad labida ja liivakasti juurde juhatada.

Miks ei olnud paigas ei ühte ega teist? Ma siinkohal väga palju täpsemaks ei tahaks minna, analüüs sõltub siinkohal väga palju asjaoludest.

Juurpõhjuse analüüsist üldisemalt

Juurpõhjuse analüüs on enam-vähem ainus võimalus probleemi päriselt lahendada. Kui sa probleemi analüüsil ja lahenduse otsimisel mõtled selle peale, et asjad enam mitte kunagi ei juhtuks, siis… asjad ei juhtugi enam kunagi. Nii uskumatu kui see ka ei tundu.

Sarnased postitused:

 
 
Page 4 of 18« First...23456...10...Last »