RSS
 

Lean Six Sigma defineerimisest ja juurtest

02 Sep

Mis on Lean Six Sigma ja kuskohast ta pärit on? Kuigi Six Sigma alguseks loetakse eelmise sajandi 80’ndaid, on tegemist oluliselt pikema arengulooga filosoofiaga. Üritan mõne artikliga Six Sigma mõtteviisi arengulugu lahti harutada.

Mis üldse on Six Sigma?

Ma pean ausalt tunnistama, et küsijatele 1-2 lausega pole ma siiamaani suutnud ära seletada mis asi on Six Sigma või millega ma üldse endale elatist teenin. Olles seda suurt puudujääki endale teadvustanud, asusin olukorda parandama. See, mis ma siiamaani leidnud olen, on … natuke rohkem kui üllatav.

Tegemist pole järgmise suure asjaga juhtimises. See pole kihvt juhtimisnipp. See pole moekas asi, mis tuleb ja läheb. See on asi, mis on olnud olemas ja pidevas evolutsioonis juba sadakond aastat ning toetub mitmetuhande aasta jooksul mõeldud mõtetele ning tehtud avastustele. Üritades ajalugu kirja panna selgub ka, et pole nagu ühte väga selget lineaarset ajajoont – on palju erinevaid arenguid, mis ühes hetkes kokku sõlmitud.

Lühidalt kokkuvõttes on tegemist multidistsiplinaarse „alaga“, mis ühendab endas:

  • Statistika, mis omakorda on tihedalt seotud tõenäosusteooria arenguga, mille algusteks hinnatakse vastavalt 1749 ja 1650’ndad. Six Sigma kasutab statistilisi meetodeid nii olemasoleva seletamiseks, kui ka selle parendamiseks.
  • Epistemoloogia ehk teadmiste saamise filosoofia oma paarituhandese arengulooga. Six Sigma projekti tehes on üks fundamentaalsemaid väljakutseid arusaamine, mida sa tead ning mis on see, mida sa veel ei tea. Veelgi enam – kuidas saada teada seda, mida sa veel ei tea. Ma pole mingi eriline filosoofia guru, kuid see avastus sunnib teema kohta lähemalt lugema;
  • Süsteemi teooriad minu kasinad teadmised jäävad hätta ajastu määramisega. Nagu ma aru saan, siis üks oluline verstapost sel alal oli 1950’ndatel välja käidud Üldine Süsteemiteooria. Samas oli see üksnes verstapost, mitte algus ja lõpp. Väidetavalt oli Deming’i „System of Profound Knowledge“ teooria üks alustaladest 20’ndatel ilmunud raamat süsteemidest. Mnjah. Autorit ja teost enam ei mäleta ja üles ka ei leia, sest ta ise sellele ei viidanud.
  • Projekti juhtimise raamistikud – süstemaatiline lähenemine pärit 1950’ndatest. DMAIC projektide haldamisse ning juhtimisse on projektijuhtimise raamistikud v sisse kirjutatud ning koolitusel õpetatakse sind neid ka kasutama.
  • Kvaliteedijuhtimise ning Lean filosoofiad ja tehnikad – Lean’i varaseimad kontseptsiooni 1880’ndatest pärit, kvaliteedijuhtimise arengulugu alates 1920’ndatest. Mõlemad suunad toetuvad väga tugevalt Frederick Taylor’i ning Henry Ford’i mõtetele 20.sajandi algusaegadest.
  • Psühholoogia humanistliku koolkonnad – mis omakorda pärit 1920’ndatest. Six Sigma on võtnud humanistliku koolkonna organisatsioonikäitumise suunast kõik, mida vaja tööks inimestega – kui me räägime protsesside juhtimisest ja nende muutmisest, siis me ju räägime reaalselt tööst inimestega. Näiteks sellised teemad nagu eestvedamine, organisatsiooni kultuur, töörahulolu ja motivatsioon.
  • Semiootika – sellest ei tea ma suurt midagi, kuid enamus diagramme, mis moodustavad Lean Six Sigma „keele“, peaks härradele-prouadele semiootikutele huvi pakkuma ning kuuluma nende uurimisvaldkonda.

Nüüd jääb aga küsimus – kuidas nende paljude asjade kaudu defineerida, mis asi on Six Sigma?

Six Sigma definitsioonid

On olemas 4 suuremat Six Sigma definitsiooni:

  • Six Sigmat on võimalik defineerida kui juhtimisfilosoofiat. Six Sigma on raamistik, mis seob ärilised vajadused protsessi parendamistega – olgu nendeks raiskamiste vähendamine või kvaliteedi parendamine. Kõige selle taga on toetumine faktidele ning mõtlemine „andmete“ keeles – teaduslik lähenemine igapäevaselt toimivatele protsessidele.
  • Teekond täiuslikku poole aga toimub üks parendusprojekt korraga. Sellest vaatevinklist saame defineerida Six Sigmat kui projektijuhtimise ja probleemilahendamise metoodikat, mida on vürtsitatud rakendusstatistika tööriistadega ning mis on suunatud organisatsiooni jaoks oluliste probleemide lahendamisele.
  • See on ka protsessi mõõtmise metoodika. Protsessi sigma väärtus ütleb, kui suur tõenäosus on „pihta“ saada kliendi ootustele.  
  • Six Sigma on ärikultuur. Meie modus operandi, see kes me oleme ja kuidas me asju ajame. Olles 3-4 aastat süstemaatiliselt tegelenud juurprobleemide lahendamisega muudab oluliselt seda, mismoodi probleemidest organisatsioonis räägitakse. Samuti lõhub see piirid erinevate tasandite vahel – probleemide lahendajad tulevad erinevatelt tasemetelt, et panustada ühiselt.

Mis me teada saime?

Greg väitis oma Black Belt kursusel, et Lean Six Sigma’l on arengu mõttes praegu 6. generatsioon. Filosoofia, mis on sadakond aastat arenenud jätkab arenemist vastavalt sellele, kuidas liigub edasi tehnika ja teaduste areng. Mis tulevik toob? Kes teab. Võib olla nimetatakse Six Sigma ümber. Võib-olla areneb olemasolevast DMAIC/DMADV raamistikest edasi. Eks ole näha.

Hoiatus lugejale*

Selle artikliga ma isegi ei ürita väita, et ma kõigist nimetatud distsipliinidest rohkem tean kui hädapärast. Võimalik, et on veel asju, mis jäid nimetamata. Võimalik, et olen daatumitega eksinud. Kirjapandu on pigem mulle endale pidepunkt, et vaadata, mis suunas edasi otsima minna. Mõnusat otsimist sulle ka 🙂

Sarnased postitused:

 

Tags:

Leave a Reply