Plaanis on kirjutada oma õnnestumistest ja äpardumistest kvaliteedijuhtimise rakendamisel. Olgu ma siis hoiatuseks või eeskujuks.
Ma olen protsessijuhtimise loogikaga mässanud mingi 10 aastat ning mind võlub selle loogika – lõpuks on asjad lihtsad. Mitte, et teekond lahenduseni lihtne oleks … Kvaliteedijuhtimise meetodite võlu ongi selles, et nad annavad su punnitamisele suuna ning premeerivad sind kui suunale pihta said. Pingutusele järgnevad tulemused. Geniaalne.
Probleemidel on halb harjumus kuhjuda. Täiesti mõtetu on püüda kõiki korraga lahendada. Ei tööta. See tähendab sina töötad aga tulemust ei ole. Ja see imeb elu välja. Pole midagi nüristavamat kui loll töö, millel puuduvad tulemused. Vastupidine on ka tõene. Edule alternatiivset legaalset narkootikumi võtta pole.
Edu on rõõm sellest, et asjad sujuvad. Edu on see, kui inimesed teavad mis toimub ning kõik annavad oma panuse. Edu pole see kui probleeme ei ole – edu on see, kui osatakse probleemidega toime tulla. Probleemid, millest jagu saamises oled veendunud ilma, et sa teaksid täpset lahendust – see veendumus paneb sind jumalana tundma. Või siis lihtsalt erakordselt võimeka inimesena
Kvaliteedijuhtimise põhiolemus minu jaoks ongi probleemide identifitseerimine, nendele lahenduste leidmine ning edasine elimineerimine. Parim selle juures – meeskonnatööna.
RYYTQINU