RSS
 

Juurpõhjuse analüüs ja probleemi lahendamine

09 Mar

Illimar Paul esitas väljakutse – mis on juurpõhjuseks? Vaata härra Pauli videot ja mõtle kaasa.

Probleemikirjeldus:

Härra Paul arvas asjast niimoodi:

Tänahommikune näide täiuslikust raiskamisest ühe jaotuskeskuse juures, mis kestis 1,5 tundi…
Kaup ei jõudnud õigeaegselt lattu, seetõttu on tulemusena raisatud laopersonali ootamisele kulunud tööaeg. Kuna kaup hilineb tagajärjena jaotusringidele, kaotavad kaupa ootavad edasimüüjad osa käibest…
Veok ei saanud peale konteineri kohaletoimetamist minna järgmist tööd teostama, mistõttu jäävad veofirmal saamata tulud ja tegemata jääva töö eest tuleb maksta kompensatsiooni… Kõige selle tipuks raisati kütust lihtsalt kohapeal rataste ringi ajamiseks.
Mis on aga peamine: selliseid näiliselt tühiseid raiskamisepisoode esineb tarneahelais jadamisi kümneid, kui mitte sadu ning nende summaarne maksumus kujuneb märkimisväärseks. Kinni maksab selle ei keegi muu, kui lõpptarbija, ehk meie kõik.

Milline on klipis toodud probleemi juurpõhjus ja kuidas sellist olukorda ennetada? Kelle kohustus see on?

Kiire kommentaarina võib öelda, et tõenäoliselt töötajad oma ressurssidega seda probleemi lahendada ei suuda. Tihtipeale töötajad seda ka probleemina ei näe – selliste probleemidega maadlemist võetakse osana oma igapäevasest tööst. Ning tõepoolest tööd ju autojuht tegi, palka selle eest ka saab ainult lõpptulemus on kesine.

Mismoodi ma läheneksin?

Kas peaks proovima pikemat ja põhjalikumat versiooni ning asuma Ishikawa diagrammi koostama või piisab 5 korda “miks?” küsimisest? Ma eeldan siinkohal, et autojuht omas õigeid sõiduvõtteid ning selles probleem ei olnud. Samuti eeldan, et veoautol rehvidega probleeme polnud ning muid tehnilisi probleeme polnud. See jätab meile konstanteeringu, et probleemideks on platsil oleva jää ning platsivaldaja probleemi mittenägemine/eiramine. 

Sellisel võrdlemisi lihtsal probleemi määratlemisel tundub mõistlik olevat kiirema 5x miks meetodi kasutamine. Probleem on suhteliselt lihtne ning ka lahendus on etteaimatavam – suurem trikitamine oleks siinkohal ajaraiskamine. 

Probleemi mittenägemine/eiramine

See on keerulisem probleem nimetatud kahest ja siinkohal sõltub lahendus väga palju sellest, kes probleemi analüüsib. Juhul, kui mina oleks platsi valdaja ning mu probleemi analüüs viitaks, et mina olen probleemi eiranud või otsustanud mitte näha, siis …. mida ma peaksin tegema?

Sellise probleemi valduses võib eeldada, et ma olen eiranud süstemaatiliselt mingeid vigu. Miks? Mida ma veel eiranud olen? Kuidas ma seda teada saaksin, mida ma veel eiranud olen?

Kas võib olla, et ma ei ole oma klientidelt-partneritelt-allhankijatelt tagasisidet küsinud, et teada saada millised probleemid neil meiega seoses on? Miks ma seda teinud olen?

Äkki ma pole sellepeale tulnud ning ma ei teagi mismoodi seda tegema peaks? Siinkohal võiks teoreetiliselt analüüsi lõpetada ning asuda vastumeetmeid välja töötama asuda.

Lähen suhtluskoolitusele. Küsin teiste käest, mismoodi nemad selliseid asju on organiseerinud. Korraldan kohtumised olulisemate partnerite ja klientidega ning muudan need regulaarseks. Mida iganes, konkreetne tegevus sõltub juba asjaoludest.

Jäine plats

Jäise platsi probleemiga võib ka mitmes suunas liikuma hakata sõltuvalt probleemi tõsiduse hinnangust ning olemasolevatest ressurssidest. Kui sul on palju raha ning probleem esineb sagedasti, siis osta hirmus pirakas traktor millega selliseid autosid hädast välja aidata. Ei paistnud siit liigsete ressursside olemasolu ning vast sellist kevadist mühklikku jääd ka rohkem kui 1-2 kuud aastas pole. Seega rahapakiga probleemi suunas virutamine siinkohas väga mõistlik pole. 

Sellise probleemi ärahoidmisel saad lähtuda küllaltki standardsest riskijuhtimise lähenemisest probleemile – sa võid riski esinemise tõenäosuse viia miinimumini või siis valmistuda ette juhuks, kui risk realiseerub.

Riski ennetamine oleks siinkohal tähendanud regulaarset ja korralikku lumekoristust ning libedatõrjet.

Tegevuskava riski realiseerumise korral – tõenäoliselt mingile tüübile ülesandeks teha hädasolijad labida ja liivakasti juurde juhatada.

Miks ei olnud paigas ei ühte ega teist? Ma siinkohal väga palju täpsemaks ei tahaks minna, analüüs sõltub siinkohal väga palju asjaoludest.

Juurpõhjuse analüüsist üldisemalt

Juurpõhjuse analüüs on enam-vähem ainus võimalus probleemi päriselt lahendada. Kui sa probleemi analüüsil ja lahenduse otsimisel mõtled selle peale, et asjad enam mitte kunagi ei juhtuks, siis… asjad ei juhtugi enam kunagi. Nii uskumatu kui see ka ei tundu.

Sarnased postitused:

 
 

Tags: ,

Leave a Reply

 

 
  1. Imre

    16 March, 2012 at 9:27 am

    Esimene reaktsioon minu puhul oli see, et autojuhil oleks pidanud kaasas olema ennetavalt kotitäis graniidikillustiku. Labidatega ette visata ja hakkab liikuma küll.

      (Quote)