RSS
 

Archive for the ‘Muud’ Category

Uudiseid

16 Sep

Paar artiklit-uudist, mis hiljuti silma on jäänud.

Standard kinnitatud.

Sulesepad treisid valmis DMAIC standardi

Metoodika nimega Six Sigma on nüüdseks siis osaliselt ka standardiseeritud. ISO pressiteade: http://goo.gl/90oxs Standard on kaheosaline: 1.osas antakse ülevaade Kuue Sigma parendusmetoodikast DMAIC, 2. osas kirjeldatakse tööriistasid ning tehnikaid, mida DMAIC tsüklis kasutada võiks.

Igatahes väga suur samm Six Sigma kui metoodika-filosoofia arengus. Ma just mõtlen, et äkitselt peaks oma pideva parendamise protsessi üle vaatama. See võiks anda päris korraliku põhja selleks.

Keda huvitab, siis standardi tähiseks on ISO 13053:2011 – Kvantitatiivsed meetodid protsessi parendamiseks. Võimalik ka Eesti Standardikeskusest see omale hankida.

Võlakriisi lahendamine Lean Six Sigma abil

Ameerika Kvaliteediühing tegi oma liikmete seas kiire uuringu selle kohta, mida arvatakse Newt Gingrichi ettepanekust praegusest võlakriisist välja tulla rakendades Lean Six Sigma põhimõtteid kõigis valitsusasutustes.

Olulisematest asjadest toodi välja suurimad võimalikud ohud sellele plaanile:

  • Avaliku sektori asutused toimetavad keskkonnas, kus on konfliktsed eesmärgid, prioriteedid ning strateegiad;
  • Vajaduse või sisemise sunni tekitamine kõigis asutustes üheaegselt;
  • Kasutatavad personalipoliitika mudelid;
  • Lean Six Sigma meetodite vähene tundmine. Teadmatus, kuidas sellega kulusid on võimalik kokku hoida;
  • Poliitiline torpedeerimine. Ma oletan, et see toimub igal poliitilisel tasandil.

Gargantualik ettevõtmine oleks juba ühegi nimetatud takistuse kõrvaldamine. Saame näha, kas sellega suudetakse üldse peale hakata, mis tulemusi see andma hakkab ning kas sellest ka võlakriisi lahendamisel abi on.

Ford-Toyota koostöö

Põnev lugu – Ford ja Toyota plaanivad koostööd.

Egas midagi, ratas veerema

Ajaloohuvilistele on vast teada, et Taiichi Ohno rajatud Toyota Way ehk lean tootmine baseerus olulisel määral Henry Fordi kirjatöödel tootmise juhtimisest. See oli paljuski põhjuseks mismoodi Toyota hiljem Ford’ilt, nende koduturul USA’s elu kibedaks tegid.

Kuidas siis nii? Põhimõtteliselt oli lugu nii, et Ford mõtles välja, jaapanlased rakendasid ja arendasid edasi. Näitab veelkord, kuidas heast ideest ainuüksi ei piisa ning kui oluline on tegelikult ideede rakendamine ja elluviimine.

Mõnes mõttes pole selles uudise muidugi midagi väga tavatut – autotööstus on sügavalt integreeritud ning koostööd tehakse väga palju. Ajalooline knihv lisab loole natuke vürtsi.

Sarnased postitused:

 

Ho-ho õnnelikud päevad :)

03 Jun

Sain täna oma kvaliteedijuhi kutseeksami läbimise tunnistuse kätte. Mis seal salata ma olen üsna õnnelik selle üle 🙂

Palju õnne kõigile lõpetajatele!

Sarnased postitused:

  • Sarnaseid postitusi ei leitud.
 
No Comments

Posted in Muud

 

Kaine mõistus vs peened kvaliteedijuhtimise knihvid

27 May

Lembitu võiks külma kõhuga protsessi 3 sigma tasemele viia (5% mittevastavusi).

Kas põhimõtteliselt on võimalik ilma igasuguse raamatutarkuseta korralik ja toimiv organisatsioon püsti panna? Ilmselge vastus on – aga loomulikult. Võib-olla mitte igal turul ja igas valdkonnas, kuid põhimõtteliselt saab kaine talupojamõistusega ikka väga pika liu lasta.

Kui pika liu saab lasta?

Üldiselt võib öelda, et alustava ettevõttena on kvaliteedijuhtimise tööriistadest abi – kui sa oled sellega varem kokku puutunud ja tead, mida teed. Kui sa aga sellega varem kokku pole puutunud, siis pole vist kõige parem aeg sellel väga pikalt peatuda. Mõistlikum oleks keskenduda müügi käima saamisele ning asjade enam-vähem ärategemisele.

Ka siis kui müük toimib ja esimeste klientidega on “triibulised” kätte saadud, pole ka vaja mingeid erilisi trikke tegema hakata. Enamus probleeme on kaine mõistuse ja loogikaga lahendatavad:

  • Veendu, et sa tead, kuidas asi peaks toimima.
  • Veendu, et inimesed teavad mida nad peavad tegema.
  • Veendu, et neil on olemas tööriistad ja materjalid.
  • Loodetavasti toimib infovahetus enam-vähem rahuldaval tasemel ning ega siin mingit suuremat ja erilist kunsti olegi.

 

Aga milleks siis kogu see kvaliteedijuhtimise värgendus leiutati?

On olemas mingi müstiline piir, millest edasi lihtne loogika väga hästi ei toimi. Jay Arthur pakub välja, et see piir on kuskil 3%-se defektimäära juures. Ehk siis kui su protsess toodab 100’st juhul 3 praaktoodet, hakkab kaine mõistus trikke tegema. On vägagi võimalik, et võib esitada 2 väidet, mis on mõlemad õiged ning nad ometigi annavad täiesti vastupidise soovituse edasiseks tegevuseks.

Igatahes. See number võib olla õige, kuid mulle tundub, et on olemas kergem, mittenumbriline näitaja. Selleks on tunne, et sul võiksid olla inimesed, kes vähem eksivad. Mõnes mõttes on sul õigus – on inimesi, kes eksivad rohkem ja neid, kes eksivad vähem. Kui sa oled tulemuste saavutamisele orienteeritud, jätab see sulle aga küllaltki ebamugava olukorra – situatsiooni parendamiseks peaksid praegused töötajad koju saatma ja uued paremad inimesed otsima, kellega suure külluse poole purjetada.

Ja sa tead, et see ei vii sind kuhugi!

Personalivalik ei ole kunagi täppisteadus ning sinu shanssid need parimad töötajad kampaania korras tööturult üles leida on küllaltki kesised. Niisiis ei jää nagu muud üle, kui olukorraga leppida?

Tegelikult mitte. Sa ei pea ka leppima asjadega nagu nad on. See ongi minu arvates see hetk, kus raamatutarkus mängu tuua.

Kvaliteedijuhtimine ja tema tööriistad baseeruvad faktide selgitamisel ja nähtuste vahel seoste loomisel. Kaks vastukäivat lauset võivad olla õiged, sest nad kirjeldavad mingit aspekti erinevates olukordades. Probleem, mille ainsaks lahenduseks tundub olevat uue ja parema töötaja leidmine, võib tegelikult omada veel 2-3 naeruväärselt lihtsat lahendust, millel pole töötajaga mingit pistmist.

Ühesõnaga – kaine mõistus kaput?

Ma tegelikult ei taha öelda, et kaine mõistus on mingi maru piiratud värk. Vastupidi – 100%-sest liust 97% katab ta ju ilusti ära.

Ka kvaliteedijuhtimise vmt edasi minnes ei tasu kainet mõistust maha jätta. Sa pead seda edaspidi lihtsalt faktide ja analüüsiga natuke harima.

Sarnased postitused:

 
No Comments

Posted in Muud

 

Kvaliteedijuhtimine kui usulahk

26 Feb

Veigo Kell kuulutas oma blogis Ahto Tihkani usuhulluks. Blogi artikkel ise asub siin: http://goo.gl/6s8FL. Päris põnev.

Selle väga lühikese sõnavõtu põhjal võib ainult üsna kaudselt aimata, mida Ahto Tihkan öelda tahtis. Ma pean siiski möönma, et see mis kirja pandi ja avaldati on oma kõlalt võib olla tõesti Vahitornilik. Samas on seal oma tõde sees. Ma isegi ei viitsi hakata ära arvama, mida täpselt Ahto Tihkan mõtles.

Ma kujutan ette, et ta mõtles arenguid ettevõtte sotsiaalse vastutuse arendamisel. Võimalik, et pidas silmas keskkonnajuhtimise süsteemide mõju. Ka võimalik, et ta mõtles kvaliteedijuhtimise üldise filosoofia mõju – kui seda korralikult teha ja mitte lihtsalt sertifikaadi saamiseks, siis on kindel, et töötajate rahulolu oma tööga kasvab. Või siis hinnast, mida tegelikult makstakse viletsa kvaliteedi eest. Kõik need on eraldi pikemad teemad, mis võeti lühidalt kokku ja nüüd tembeldati usuhulluseks.

Tegelikult väga vahet ei olegi. Lõppeks me kuulume kõik mingisse sekti – kes kvaliteedijuhtimise sekti, kes sellesse sekti mis kvaliteedijuhtimise sekti ei kuulu.

Sarnased postitused:

 
2 Comments

Posted in Muud

 

Addenda Lean Juhtimise Akadeemia

28 Jan

Addenda teeb vist päris regulaarselt tasuta veebiseminare teemal Lean ehk timmitud tootmine. Sattusin kuulama kui Wahlquistist inimene rääkis visualiseerimisest tootmises.

Väga lahe. Ühelt poolt nagu oled kokku puutunud, kuid alati on põnev pilte vaadata kuidas teised samu asju on lahendanud.

Asjad, mis meelde jäid:

  • Hetkeseisu monitoorimise süsteem, mis toimis ainult arvutis oli ebapiisav. Praegu kajastavad tüüpiliste värvidega (punane, kollane, roheline) projekti hetkestaatust ning prognoosi, kas saavad valmis või mitte. Ma isegi ei kahtle, et see töötab.
  • Kõige suurem vastuseis töötajatelt tuli 5S programmile. Ma pean tunnistama, et mul on seljataga vähemalt 2 mitte eriti kaugele jõudnud 5S projekti, nii et see tekitas suurt huvi. 5S’ga saab alguses väga palju ära teha ja siis ta kipub ära vajuma, nuta või naera.
  • Oma mittevastavuste analüüsimisel mingeid suuri ja keerulisi abivahendeid ei kasutata, küsitakse lihtsalt 5 korda miks. Ka minu praktika ütleb, et see on lihtne ja see töötab 90% juhtudest. Asju pole vaja keeruliseks ajada kui nad keerulised ei ole. 🙂
  • Nad olid kasutusele võtnud oma meeskondliku tulemustasude skeemi, et parendada oma efektiivsust. Ise nad olid sellega väga rahul. On võimalik, et ma eksin, kuid jätkuvalt ei ole tulemustasude süsteemi eriline fänn tootmises. Ma arvan, et tulemusi on võimalik ka muude vahenditega saavutada.

Hea töö Addenda! Kellel huvi edasiste vebinaride kohta, siis võib siit lähemalt uurida: Lean management veebiseminarid


Sarnased postitused:

 
No Comments

Posted in Muud