RSS
 

Archive for the ‘Muud’ Category

Ettevõtluspäeva materjalid

01 Oct

Täna tegin Tallinna Ettevõtluspäeval kiire ülevaate, mis on Lean Six Sigma, kuidas toimib DMAIC ning mõne sõnaga kuidas Lean Six Sigmat organisatsioonis rakendada. Ma ei tea, kui kasulik on neile, kes kohal polnud, kuid kui peaks kasulik olema, siis kasutage julgelt.

Sarnased postitused:

  • Sarnaseid postitusi ei leitud.
 
No Comments

Posted in Muud

 

Lean Six Sigmast – lihtsalt ja maakeeli

27 Sep

2012 vist omamoodi verstaposti aasta Eesti kvaliteedimaastikul – esimest korda Maarjamaal avatud koolitusena Lean Six Sigma Black Belt kursus. Sisekoolitustena on neid teinud Elcoteq, Ericsson ja ka teised, kuid asjade suures plaanis pole tegu väga levinud asjaga. Mis seal siis nii erilist toimub? Sai ka koolipinki istutud, et asjast lähemalt kuulda.

Lean Six Sigmast

Väljamaiste sõnade taga on tegelikult paljuski Jaapanist pärit juhtimissüsteem, millele on ameeriklased kena poisslapse nime pannud ning selle edukalt ülejäänud maailmale maha müünud. Vägivaldselt asja kaheks lüües on sul nagu tegemist kahe eraldiseisva, kuid üksteist täiendavad tööriistakomplektiga:

  • lean komplekt, mis on suunatud tootlikkuse kasvule, partiisuuruste vähendamisele ning läbimisaegade lühendamisele ning
  • six sigma komplekt, mis on suunatud kvaliteediprobleemide lahendamisele.

Tööriistad on kokku toonud aga kergelt taoistlik lähenemine juhtimisele, mis hõlmab endast peaaegu kõike, mida me juhtides teeme. Asjal on selles mõttes täitsa strateegiline jume juures, et kui sellega tegelema hakata, siis muudab see su organisatsiooni küllaltki põhjalikult.

Teekond arvamisest teadmiseni

Lean Six Sigma projekt on teekond arvamistest teadmisteni.

Ma ei taha siinkohal arvamuste väärtust kuidagi kahandada. Küll aga pole nad produktiivsed, kui arvamusi rohkem kui 1-2 ning diskussioon tüürib sinna suunas, kus kellegi arvamus peaks teise omast kuidagi õigem olema. Kelle arvamus, siis on õigem? Vanima? Targema? Kõrgeima ülemuse?

Kuue Sigma projekti käigus sa ei diskrimineeri kedagi. Sa lihtsalt käsitled kõiki, ja ma tõesti mõtlen kõiki, arvamusi kui hüpoteese, mis vajavad faktilist tõestust. Siinkohal on peidus ka paljude võõristus kogu süsteemi ees – statistika on raske.

Kui tugev peaks matemaatiliselt olema, et hakkama saada?

Tõele au andes –päri karmi kraamini me veel jõudnud ei ole, mingi maitse on aga kätte saadud. Kui karm siis asi on? Tõenäoliselt saaks keskkooli matemaatika 4’ga hakkama. Sellega peaks rahulikult hakkama saama ülikooli statistika kursusel, saab seal ka. Muuseas – mis ülikooli ja Black Belt’i kursustel vahet on?

Ülikoolis nämmutatakse loengutes teooriat, praktikumides arvutatakse dispersioone, nii et kalkulaator punane. Black Belt’i kursusel õpetatakse sulle aga mida sa nendes numbrites näed – kuidas päriseluga siduda, kuidas tõlgendada. Millal sa näed protsessi tõelist muutumist ja millal sa vaatad suvalisi võnkeid protsessi toimimises.

Kes õpetab?

Gregory Watson väärib sooja sõnaga äramärkimist. Mees ei räägi mingi raamatu põhjal – mees on ise raamatuid kirjutanud. Tema lookesed, olles ise Lean Six Sigma sünni juures, on täiesti tase omaette.

Kas sa teadsid, et oma evolutsioonis on Lean Six Sigma praegune versioon juba 6’s generatsioon? Et jaapanlaste originaalne esitus terviklikust kvaliteedijuhtimisest oli üks-ühele sarnane Lean Six Sigma teise generatsiooniga? Seda juba 70’ndatel, kui mitte keegi polnud veel kuulnud ei sõna „Lean“ ega ka „Six Sigma“?

Selliseid pisikesi killukesi paistab pudenevat iga natukese aja tagant.

Mes too kursus maksab ja kas ka ära tasub?

Lean Six Sigma üks kahtlemata tugevamaid omadusi on tema tihe seos tasuvusega – su projekt peab kasulik olema. Väga tihti üks-üheselt mõõdetavalt ja rahainimeste poolt tõestatavalt. Iga osaleja peab ka ühe projekti tegema.

Olles küll oma projektiga alles üsna stardisirgel, paistab siiski 10- kuni 100-kordne  tasuvus mitte midagi väga erilist olema.

Pane veel juurde nauding õppimisest, selle juurde kuuluvast idiooditundest ning maailmapildi avardumisest ning sul on lõbu ja kasu mõlemad käes.

Nii äge ongi? Jep. Nii äge ongi.

Sarnased postitused:

 
No Comments

Posted in Muud

 

Eesmärgid ja kvaliteedijuhtimine

29 May

“Täna ma räägin teile kuidas eesmärke püstitada ja neid saavutada”. Paljalt selle lause kuulmine ajab mind kuhugi meeleheite ja eufooria piirile, teadmata kas naerda või nutta. Kuidagi on aga nii läinud, et olen seda viimase nädala jooksul 9000 korda kuulnud. Ja nüüd aitab. Ma räägin teile oma saladuse.

Ma pean ennast mõõdukalt produktiivseks tegelaseks, kuid eesmärkide seadmine on minu jaoks suhteliselt sekundaarne teema.

 

noolemäng

Keegi pole öelnud, et eesmärgini jõudmine tore tegevus ei peaks olema.

Ma ei mäleta, et miski kirjapandud eesmärk mind kunagi midagi tegema oleks pannud. Keegi pole muidugi veel kuskile kirja pannud ka, et “Otsi aktiivselt probleeme, nendele põhjuseid ja lahendusi. Kui peaksid edu saavutama, siis laienda oma õppetunde nii palju kui saad ning ürita maksimaalset kasu tekitada, mis iganes see siis parasjagu tähendab. Olgu su teekond lõbus ja ära teistele liiga tee.”

Ma suudaks sellise eesmärgi järgi toimetada, küll aga jätavad mind isiklikult SMART eesmärgid külmaks. Olgu kuidas on, paistab neil siiski mingi mõte olevat. Käin kiirelt läbi SMART eesmärkide funktsioonid nii nagu mina neist aru saan kvaliteedijuhtimisele omases PDCA (plan-do-check-act) võtmes.

Planeerimine ja SMART eesmärgid

Paljudes Eesti organisatsioonides tehakse korra aastas läbi kristallkuuli mudimise harjutus, kus igaüks püüab ära arvata mis juhtuma hakkab. Muuhulgas püstitatakse ka kvaliteedi eesmärgid. Kuidas aga teada saada, millised võiksid olla realistlikud eesmärgid? Väga palju sõltub ressurssidest – palju sul on aega, kui suure meeskonnaga, milliste rahaliste vahenditega. Ometigi on ka paar rusikareeglit.

Pareto diagramm, õigemini selle koostamine ja tõlgendamine, on üks su parimaid abimehi kui vaja mingeid vähegi reaalseid tulemusi saavutada. 

Eesmärgi numbriline väärtus sõltub Pareto diagrammi lamedusest.

Võrdlemisi selge 80:20 reegli korral, kus 2-3 suuremat probleemi põhjustab suurema osa pahandustest võib julgelt ennustada 70% vähendamist.

Natuke lamedama, 4-5 probleemiga Pareto diagrammi korral tundub 60% number. Alla 50% ma ei hakkaks üldse ennustama, sõltumata kui lame see Pareto siis ka ei ole.

Ambitsioonikate eesmärkide täitmine?

Selliste uhkete eesmärkide seadmine võib tunduda natuke ohtlik – kuskohast sa nii äkitselt need lahendused võtad? Reaalsus on see, et midagi kindlat nagunii ei ole. Just hiljuti avastasin, et üks tulp Pareto diagrammis, mida sai suure hurraaga murdma asutud, oli tegelikult 3 erinevat probleemi. Ja siis oli veel 2 stsenaariumit, kuidas see probleem võis tekkida aga mille esinemise tõenäosus on mingi 1 kord 100 miljoni korduse jooksul. 5 probleemi tekkestsenaariumil aga polnud muud ühist kui probleemi peamine avaldumisvorm.

Ootamatusi tuleb ette. Aga mis siis kui 65% asemel õnnetub “ainult” 50% probleeme vähendada? Arvad, et keegi läheb hirmsasti närvi? Proovid järgmine aasta uuesti, mis seal ikka.

SMART eesmärgid PDCA tsükli hilisemas faasis

Ma kasutan rusikareegleid väga suurte ja üldiste eesmärkide jaoks. Eesmärgid, mis puudutavad näiteks mittevastavuste hulka või nende maksumust, on väga heaks näiteks. Samas panen ma ka väga konkreetseid üksikuid eesmärke. Enamus neist on seire eesmärgid.

Suured projektid võtavad aega enne kui nad tulemusi toovad. Kas on alati mõistlik ennustada projekti tegevused ja selle tulemused järgmisesse aastasse? Võimalik, kuid paljudel juhtudel see lihtsalt ei toimi niimoodi. Millal siis neid eesmärkide süsteemist läbi kanda?

Senikaua kuni jutt käib aastasest planeerimise tsüklist, olen ma seda tsüklit ära kasutanud “Kontrolli” ja “Reageeri” etappideks. Maakeeli, sa oled punktis, kus sul on lahendused juba suuremalt jaolt ellu viidud. Lahendustega on aga üks häda. Sa ei või kunagi kindel olla, kas see mida sa enda arust probleemi lahendamiseks ära tegid, tegelikult ka kuidagi mõikas.

Olles pannud eesmärgid kuskile kirja, on sul võrdlemisi hea teemasid silme ees hoida – täitsime ei täitnud. Kui ei täitnud saad kiirelt reageerida ja üritada aru saada, mis nüüd juhtus. Peaks aga eesmärk täituma – puhas rõõm.

Milleks veel eesmärgid head on?

Eesmärgid võivad olla väga tugevad kommunikatsioonivahendid. Teiselt poolt inimesed armastavad edu. Kuigi seda alati välja ei öelda, siis kõik tahavd tegelikult võitjameeskonnas olla. Seire-eesmärkide püstitamine ja kommunikeerimine on selle kohapealt väga võimas relv, mida kasutamata jätta oleks lihtsalt tobe.

Oma funktsioon tundub olevat ka planeerimise faasis “65% paremaks” ning “Ma soovin selle probleemi kaotada” tüüpi eesmärkidel kommunikatsioonis. Ei tasu siiski loota, et eesmärkide väljaütlemine iseenesest midagi teeks. Tõenäoliselt ei tee. Nende funktsioon on su tegevusplaani ja kavatsuste tõsidust kommunikeerida. Sellega aga paraku nende kasutegur ka piirneb.

Eesmärke püstitama!

Juhtimisõpikud väärtustavad eesmärkide püstitamist. Eesmärkide püstitamiseks on kirjutatud raamatuid, loodud tarkvara lahendusi, tehtud õppematerjale – peaaegu määrani, kus neist on saanud asi iseenesest. Tõepoolest, ma ei eitagi et eesmärkidest võiks ka kasu olla. Samas eesmärkide püstitamine pole produktiivne töö ning liigne ajaraiskamine nende peale pole põhjendatud.

 

Sarnased postitused:

 
2 Comments

Posted in Muud

 

Juriidiliste nõuete täitmine

08 May

Õigusaktid, paragrahvid, lõiked, Euroopa Komisjoni direktiivid – igavus võiks tappa aga ei tee seda kahjuks teps mitte. Ometigi on erinevate õigusaktide nõuded ja nende täitmine iga organisatsiooni möödapääsmatu osa. Niivõrd kuivõrd see on vajalik on see aga ka tüütu. Järelikult tuleb seda teha minimaalse pingutusega. Kuidas seda aga teha?

Miks sellega üldse rohkem vaeva näha?

 

Väldi riigipoolsete kontrollijate liigset tähelepanu

Teoreetiliselt on võimalik siinkohal ikka mõni kurv „sirgeks“ sõita – inspektorid igale poole ei jõua, kõike ei näe, äkitselt õnnestub neid üldse pehmeks rääkida? On ka pügalaid, mida keegi eriti ei vaevugi kunagi riigi poolt inspekteerima. Miks siis ikkagi sellega madistada?

Jätame kõrvale ilmselge – mingite regulatsioonide taga on suured õnnetused, teiste mittetäitmise eest võib trahvi saada, kolmandad on vajalikud efektiivseks kommunikatsiooniks. On üks põhjus, miks ma teeksin ühe teadliku pingutuse ja ajaksin asjad nii joonde kui neid vähegi ajada saab – tegevusvabadus.

Igasugused inspektorid, kes sind kontrollimas käivad, teevad seda tavaliselt kõige ebasobilikumal ajal nõudes su käest kõige ebasobivamaid asju. Senikaua kuni sa ise „asju korda sead“ on sul määratult rohkem vabadust – vabadust valida millal sa teed, vabadus valida kuidas sa teed. Inspektorite saabumine tihitpeale nõuab päris palju ressursse – sa saad ettekirjutused koos tähtaegadega. Nüüd hakkab korraga kiire. See seob kõvasti ressursse ning tihtipeale on sulle lahendused ka ette antud ning need lahendused on väga harva kõige odavamad või parimad selles olukorras.

Kuidas sellisest „hädaolukorrast“ ennast säästa?

Aktide defineerimine

Millised nõuded sinu kohta käivad? Siin pole midagi väga keerulist. Võtame järjest:

  • Toote/teenusega seonduvad – usutavasti tead Eesti seadusandluses oma toote või teenuse kohta käivaid nõudeid isegi päris hästi. Elu läheb törts keerulisemaks kui oled eksportöör – Ameerika ei ole nagu Euroopa, mis omakorda pole nagu Venemaa ning üldse on iga vähegi suurem oma reeglid kehtestanud. Mingid võluvitsa pole – kui konkurentide kodulehed jäävad kidakeelseks, siis tuleb lihtsalt vähe loomingulisem olla.
  • Tööohutus, töösuhted. Siin midagi väga erilist pole. Eesti tööohutuse seadusandlus põhimõtteliselt järgib ISO 18001 struktuuri nii, et kui huvi on, siis saaks selle süsteemi väljatöötamisel küllaltki efektiivselt ja kiirelt ka OHSAS sertifikaadi ka.
  • Keskkonnaalased. ISO14001 paneb regulatsioonide järgimisel küllaltki suurt rõhku. Välisõhu kaitse seadus, veeseadus, kemikaaliseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, jäätmeseadus, pakendiseadus jne. Olla kuulda olnud, et mõningad neist plaanitakse üheks seaduseks kokku kirjutada, kuid sellega läheb tõenäoliselt veel aega.
  • Sotsiaalne vastutus. Kui sa oled väga eesrindlik ning tegeled ettevõtte sotsiaalse vastutusega, siis pead omakorda piiluma konkurentsiseadust ning korruptsioonivastast seadust. Võib olla siia tuleb midagi veel, sõltuvalt sinu tegevuse asukohtadest jmt.

Nõuetele vastavuse hindamine

Kiireim moodus süsteemi sisseseadmiseks on nõuded kuhugi välja kirjutada ning audit teha. Valdkonna mittetundmisel kutsuks inspektorid ise majja. Sellistel juhtudel saad tavaliselt mõistliku aja puuduste likvideerimiseks, küllaltki vabad käed tegevuskava koostamiseks ning lahenduste valimiseks. Lisaks ekspethinnagu ja nõuanded.

Süsteemi käigushoidmine

Ühekordne kampaania jääb ilmselgelt väheks. Samas liigse ressursi kulutamine sellele pole ka mõistlik. Asjade väga suures plaanis on see vajalik, kuid tavaoludes mõjutab organisatsiooni üldist tulemuslikkust vähe.

Põhimõtteliselt on sul vaja kahte toimivat süsteemi – ühte, mis monitooriks nõuete muutumist. Teist, mis hindaks nendele nõuetele vastavust.

Nõuete muutumist sai kunagi teenusena sisse ostetud kuid ausalt öeldes ma suurt mõtet sellel ei näe, kui sa just eriline entusiast ei ole. 99,5% juhtudest teavitati sind lihtsalt asjadest, mis sind ei puudutanud. Märksa paremat monitooringut teevad koolitusfirmad, kes olulisemate muudatuste korral sind ogaraks spämmivad. Siiamaani pole koolituspakkumisi oodates veel millestki suuremast ilma jäänud.

Vahemärkusena: Meelis Trepp tegi kommentaarides päris hea tähelepaneku – riigiteataja.ee võimaldab sul saada meilile teateid seaduse muudatustest. Põhimõtteliselt pead kasuatajaks registreeruma ning huvipakkuvate seaduste uuendused tellima omale. 

Nõuetele vastavuse hindamise süsteem on natuke keerulisem luua. Pidades silmas, et soovid teha selleks minimaalse pingutuse, tasub integreerida see oma siseauditite süsteemi – väga paljusid asju tööohutuse saad näiteks auditeerida oma 5S auditite ajal. Mittevastavustele reageerimine saab juba toimuda üldises kvaliteedi planeerimise võtmes – vajadusel teosta juurpõhjuse analüüs ning tee vajalikke tegevusi.

Initsiatiiv

Ümbritseva õigusruumi uurimine on mitte-juristile paras põrgu. On siiski oluline hoida initsiatiivi enda käes. Ootama jäädes kuni keegi kunagi võib-olla tuleb kontrollima ja midagi ütleb võib ühel hetkel su organisatsioonis väga palju ja väga olulisi ressursse siduda ning panna sind tegema asju, mida sa endale lubada ei saa.

Sarnased postitused:

 
2 Comments

Posted in Muud

 

Ideede müük organisatsioonis – 5 oluliseimat asja

17 Jan

Kvaliteedijuhi üks vajalikest oskustest on oskus müüa parendusporjektide ideid organisatsioonis. Rohkem kui ühe korra on nähtud kuidas tugev projekt kuhugi tühja jookseb, sest puudub ennekõike tippjuhi toetus sellele. Väga lihtne on eeldada, et sinu idee “headus” on üks-üheselt ja valguskiirusel selge ka teistele, kuid ometi pole see nii. Tobe raiskamine mõnes mõttes, projekti õnnestumiseks hädavajalik – ideede müük.

1. Tee oma kodutöö ära

Võta aega Jüride ja Maridega suhtlemiseks ning nende vastuargumentide selgitamiseks - seda tehes võid leida omale ootamatuid liitlasi

Vahet pole kui hea ja kasulik su idee on, sa saad vastuargumente. Äkki ikka ei tasu, Jüril lähevad asjad paigast ära ja Mari ju alles sai oma lao korda ja … Vastuargument võib olla mõtetu jonnimine, võib olla ka täiesti kaalutletud asi. On ainult üks võimalus teada saada – mine ja räägi Jüri ja Mariga, uuri mis neile muret teeb ja kuidas neil läheb. Alati pole mõlema osapoole võiduga lahendused võimalikud, kuid sa pead vähemalt aru saama, mis juhtuma hakkab. Ideaalis oled sa enne ideemüüki juba Jüri ja Mari jaoks ka söödavad ja ihaldusväärsed lahendused välja töötanud, halvimal juhul sa saad vähemalt aru, mida see nende jaoks tähendab ning suudad seletada miks see kõik kasulik ja vajalik on.

2. Mõtle ja räägi äri keeles

On kiusatus esitleda variatsiooni vähendamist kui hirmus head mõtet – ja tegelikult see ju ongi seda. Teised inimesed aga ei pruugi sinu erialastest terminitest suurt hoolida. Sa pead rääkima, mida variatsiooni vähendamine teeb nende jaoks, mida teeb äri jaoks. Kas sellega on võimalik raha kokku hoida? Vähendada reklamatsioone ja nendega kaasnevat aja- ja närvikulukat protsessi? Võimaldada lihtsamaid seadistusi? Anda kliendile täpsemaid lubadusi? Räägi kasust. Tehnikatest võid siis rääkima hakata, kui idee on juba maha müüdud – sinnamaani ajad julgelt läbi lausega “mul on üks idee, kuidas saaks.”

3. Väldi jaapani/inglise/saksa keele tundi

Kaizen, poka-yoke, jidoka, heijunka, muda, muri, mura, six sigma, andon, gemba, kanban jne. Mida iganes.

Kõik saavad aru, et sa tead sõnu, mida nemad ei tea. Keegi ei viitsi aga hakata pikemalt süvenema, millest sa siis parasjagu patrad.

Vaata. Meil kõigil on mustmiljon muret. Sinust arusaamiseks keegi mingit ekstrapingutust tegema ei hakka. Kui su jutt pole arusaadav, siis õpivad inimesed ennast välja lülitama iga kord, kui sa suu lahti teed. Keeruliste sõnade kasutamine ei aita sul enda ideed maha müüa.

4. Räägi lugusid

Inimestele meeldib kuulda lugusid. Ja need jäävad neile meelde. Kui sa räägid probleemist, siis ava seda – räägi kuidas kliendid olid solvunud. Kuidas müügitulust ilma jäädi, kuidas tehti pikki ületunde, kuidas jamati masinatega, kuidas … Kasuta minevikujuhtumeid ära. Kui minevikujuhtumeid pole võtta, siis ava natukene pikemalt mis võiks tulevikus juhtuda ja mis see endaga nendele konkreetsetele inimestele kaasa toob.

Lisaks kuivadele faktidele pead sa lisama ka emotsionaalse dimensiooni. Numbrid tunduvad usutavalt, emotsioonid lükkavad tegutsema.

5. Usu oma ideed, pinguta selle nimel

Alati on võimalik, et su idee ei vii mitte kuhugi. Kui see pole aga karjuvas vastuolus füüsika seaduste või kaine mõistusega, on ainult üks moodus seda teada saada – proovida.

Keegi ei lase sul proovida, kui sa ise huvi asja vastu ei ilmuta. Kes veel peaks su ideed uksuma kui mitte sina ise? Sa oled oma kodutöö ära teinud, võtnud arvesse kõik võimalikud ja võimatud vastuargumendid ning püüdnud ka neile vastuse leida – miks sa ei peakski oma ideed uskuma?

Lobitöö

Ma ei viitsi seda lobitööd teha. Kohati mulle tundub see kõik üks tühi töö ja vahutamine. Ma olen siiski elus piisavalt kõrvetada saanud, et teada – kui sa tahad enda jaoks lõbusate asjadeni jõuda, peab tegema ka asju, mis sulle ei meeldi.

Sarnased postitused: