RSS
 

Archive for the ‘Kvaliteedijuht’ Category

Kuidas Ashton Kutscherile seletatada statistilise protsessiohje olemust?

06 Oct

Mul on endal 5-aastane tütar ning ta aeg-ajalt küsib, mida issi töö juures teeb. Siiamaani ma olen suutnud vähemalt ühe 5-aastase tütarlapse teadmisvajaduse edukalt rahuldada. Samas on näha, et väike inimene mõtleb aasta-aastalt üha keerulisemaid mõtteid.

Tahaks väga loota et kunagi, kui väikest inimest enam lihtsate seletustega ära ei räägi,  õnnestub oma tegemisi paremini seletada, kui selles videos:

Sarnased postitused:

 

Kvaliteedijuhi tasemekoolitus

07 Sep

Eesti Kvaliteediühing alustab uut õppeaastat ka oma kvaliteedijuhi pädevuskoolitusega. Vaata lähemalt, seal on pilte ka.

Olles eelnimetatud kursusel ka ise väikestviisi tudeerinud, mõtlesin et vaataks naljaviluks, kui hästi-halvasti selline koolitus oma kulud tagasi teenib.

Kui palju on võita võimalik?

Millised võiksid olla saadav kasu? Võtame mingi tüüpilisema Eesti firma:

  • 30-70 töötajat
  • Kvaliteedijuhtimisesüsteemi rakendatud pole VÕI on lastud konsultantidel ja üksikul tankistil mingi asi kokku kirjutada. Mingit silmatorkavat kasu pole asjast igatahes olnud.
  • Praaki on kuskil 3-5%. Iga protsendipunkt tähendab igakuuliselt väljaminekut noh….. ütleme 1000 eurot. On neid, kellel see küünib 5000 euroni, on neid kellel niigi palju pole. Lepime mingi väiksema külaga keset kirikut.
  • Tootlikkuse kasvupotentsiaali kuskil 20-40%. Võib-olla see pole nii selge, kuid kui sa pole lean printsiipe rakendama asunud, siis on see üsnagi tõenäoline.

 

Kasu 1: Juhtimissüsteemi väljatöötamine/ sertifitseerimiseni viimine

Konsultantide kaasamine sellisesse projekti võib sulle julgelt üle 3000 euro maksma minna. Võid saada ka odavamalt, kuid siis on selle asja väärtus ikka väha kahtlane.

“Majas sees” arendades oled sa saanud orgaaniliselt arenenud juhtimissüsteemi. Konsultandid toovad oma süsteemi ja omad kiiksud ning see ei pruugi alati sinu jaoks parim olla. Parima süsteemi saad ikkagi siis, kui selle arendaja on asja sees. Eeldusel muidugi, et see arendaja saab aru, mida ta arendab. Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus selle arusaamise kindlasti annab.

Kasu2: kvaliteedikulude vähendamine

Koolitus annab täiesti piisava ettevalmistuse, et reaalselt viletsast kvaliteedist põhjustatud kulusid vältida. 3-5% pealt tulla kuskile 0,7-1% juurde on võimalik aasta-kahega. Ainuüksi see võimaldab kulusid kokku hoida 36 000 eurot aastas.

Minu kogemuse põhjal on see number ka täiesti reaalselt saavutatav. Isegi mingi imemees ei pea selleks olema.

Kasu3: Tootlikkuse kasv

Tootlikkus ja kvaliteet tihtipeale “jagavad” oma juurpõhjusi. Hakkad ühest otsast harutama, jõuad teise otsa välja. 

Lisaks sellele saad sa sealt kursuselt vähemalt ülevaate ka tootlikkuse kasvatamise filosoofiatest ning sa saad sellega edasi tööd teha.

Seda nagu ei oskagi väga hästi rahaks lüüa. Mõndadele tähendab see sadu tuhandeid eurosid, teistele vähem. Kasumlikkuse kasv on igatahes garanteeritud.

Kulud

Vaatame korraks nüüd ka seda, mis selle suure kasu eest nüüd ja praegu maksma peab.

 Igatahes on mõistlik terve kursus läbi käia ning see rõõm läheks sulle maksma 2844 eurot + 160 eurot tasemeeksami eest. Tasemeeksam pole kohustuslik, kuid sel aastal lisaboonuena võimalik saada kutsetunnistus number 100.

Kogu nali seega suurusjärgus 3000 eurot ühe inimese peale. Väga tõenäoliselt suur summa võrreldes eelmise aasta koolituse eelarvega, kuid siinkohal sa ei tohiks ainult kulusid vaadata.

Tasuvus

Ma olen ise maadelnud koolituse tasuvuse analüüsidega ning pean möönma, et väga tihti koolitusel otsest kasu pole või on see suhteliselt piiratud. On ikka väga keeruline panna oma koolituseelarve firma teenistusse selliselt, et see ka reaalselt ja mõõdetavalt sulle mingit kasu toob.

Kvaliteedijuhi pädevuskoolituse on selles mõttes mõnus erand – senikaua kuni suudad sinna mingi asisema tegelase saata, ei pea sa kartma raha mahaviskamise pärast. See pole kulu, see on investeering. Aastane ROI (return on investment) kipub 1200% kanti.

Sarnased postitused:

  • Sarnaseid postitusi ei leitud.
 

Top 5 tööriista, mis peaksid olemas olema igal kvaliteedijuhil

30 Jan

Kvaliteedijuhtimise tööriistade üldisest teemast korraks kõrval kaldudes mõtlesin nimetada kvaliteedijuhi olulisemad tööriistad. Asjad, mis peaksid olema lähedal või siis kiirelt hangitavad.

Nüüd siis top 5 tööriista, mis teevad kvaliteedijuhil töö tegemise ütlemata mõnusaks:

  1. Videokaamera. Mulle tundub, et teatud kohtades on videokaamera kasutamine märksa kasulikum kui stopperi kasutamine. Inimesed kalduvad olema kohmetud kaamera ees umbes 5 minutit aga kui sa näitad, mida sa filmid ja miks sa filmid, siis üldiselt käitutakse peale mõnngast eputamist päris loomulikult. Stopperiga selja taga seistes muutuvad inimesed ajapikku närviliseks ja see kindlasti mõjutab mõõtmistulemusi.
    Ma ise kasutan Creative Vado kaamerat, mille viletsat pilti trumpab üle ainult tema absoluutselt mõtetu helikvaliteet. Samas see maksis 400 EEKi, pildi peal on detailid eristatavad ja see on kompaktne – pane kuhu tahad või kuhu vaja.
  2. Stopper. Mis on tsükliaeg? Kui kaua meil sellega praegu aega läheb? Kui suured on kõikumised?
    Ma ise kasutan põhiliselt mobiiltelefoni stopperit, eriti siis kui ma tahan inimesi loomulikus tempos töötamas näha. Mobiiltelefoni käes hoides ei kahtlusta keegi, et sa midagi mõõdad.
  3. Tahvel ja vildikad. Võimalus tervele grupile midagi näidata või midagi koos üles märkida on ülioluline. Minu sõltuvus tahvlist ja vildikatest on sedavõrd suur, et ilma nendeta ma olen nagu ühe käega. Võimalus kuhugi kritseldada, see kiiresti maha kustutada ja uuesti teha on minu normaalse funktsioneerimise jaoks hädavajalik.
  4. Post-it notes. Head igaks elujuhtumiks – kas on vaja läbi viia ajurünnakut, teha esialgseid diagramme või protsessikirjeldusi – kollased märkmelehed on uskumatult multifunktsionaalsed.
  5. Clipboard + ruudulised A4 paberid + harilik pliiats. Taskuversioon tahvlist ja vildikast. Kui sa teed töökojas mingit parendusprojekti, siis on 1000 korda parem kogu protsess töö tegemise kohas ära teha. Parendusprotsessi käigus aga võib vaja minna protsess välja joonistada või siis lihtsalt mingite skeemide abil ennast üksteisele arusaadavaks teha. Väga hea kui seda saab teha sealsamas kohapeal, ilma et oleks vaja kuhugi minna.


Boonustööriist

Boonustööriistaks on pedomeeter ehk sammumõõtja. Sul on võimalus saada olulist tsükliaja lühendamist kui sul õnnestub töötaja vajadust liikuda vähendada. Sinu peamine abimees on siinkohal spageti diagramm (mmm… spagetid). Pedomeeter on see tööriist, millega fikseerida “enne” ja “pärast” seisud.


Esiviisikust väljajäänud

Enamuses organisatsioonides arvutita tööd teha ei saa. See ei ole võimalik. Miks ta esiviisikust välja jätta? Esiviisiku tööriistad on kasutatavad seal, kus väärtust luuakse – töö tegemise kohas. Teoreetiliselt on loomulikult võimalik ka arvutiga sinna minna, kuid minu arvates on see küllaltki tülikas ning põhilist tööd kasvõi näiteks protsesside kaardistamisel, ma arvutiga ei teeks.

Arvuti on üksnes selleks, et pärast tulemus ilusaks vormistada. Päris tööd teed sa paindlikumate asjadega.

Huvitav, kui palju muudab tahvelarvutite tulemine kvaliteedijuhtide tööd. Aplikatsioone, millega saab protsesse kaardistada on juba täna olemas. Kas see on parem kui vana hea harilik pliiats ja ruuduline paber? Eks elu näitab.

Sarnased postitused: