RSS
 

Voodiagrammi joonistamine

15 Jun

Ma olen viimasel ajal nikerdanud erinevate video tegemiste mänguasjadega. Vähemalt eelmine nädalavahetus tundus see projekt mulle küllaltki lihtsana. Nagu alati selliste asjadega – mitte miski pole nii lihtne kui ta alaguses tundub.

Natuke võttis hääle värisema, natuke ei oska tehnoloogiat kasutada ning kui 1000% aus olla, siis videote toimetamisest ei tea ma ka mitte midagi. Igatahes suurepärane võimalus midagi uut õppida.


Voodiagrammi koostamine from Kaarel Krinal on Vimeo.

Veel mõningaid suvalisi tähelepanekuid voodiagrammi joonistamisest:

  • Erineva ajalise tsükliga protsessid kirjelda eraldi, ära ürita neid ühele pildile panna. Näiteks tootmise tsüklit kirjeldavale voodiagrammile ei peaks panema näiteks masinate käivitamise-hoolduse tegevusi. Neid saab panna ühele pildile aga sul tekib palju kasutuid otsusekohti, mis risustavad pilti ning muudavad selle raskesti loetavaks.
  • Tee esimene versioon “post-it” kleepsude ja hariliku pliitsiga. Märksa kergem asju ringi tõsta kui arvutis – harilikuga joonistatud nooled saad ära kustutada ning post-it kleepse saad ümber tõsta. Pealegi on kaardistamist kõige mõtekam teha protsessi toimumise kohas ning siis on clipboard mugavam kui läpakas.
  • Voodiagramm on paremini kasutatav konkreetse probleemi lahendamiseks. Kui on ikka plaanis tervet organisatsiooni (või vähemalt olulisemat osa) kaardistada, siis tekib peamine probleem erinevate protsesside seostamisel.
  • Verifitseeri. Ära toetu ainult ühele allikale, mingi väike vimka jääb niimoodi alati sisse. Tee üks süvaintervjuu, kus näiteks mõnda protsessi operaatorit küsitledes teed esimese joonise. Seejärel mine ja vaata kuidas asi päris elus toimib. Võta teine operaator ja stiilis “vaata, kas ma sain õigesti aru” räägi talle mis su diagrammil toimub.
  • Lepi piisava täpsusega. Täpsus sõltub voodiagrammi tegemise eesmärgist. 100% täpseks ei saa sa seda kunagi – voodiagramm on tegelikuse lihtsustatud mudel ja sellisena tuleb teda ka võtta. Tegelikkus on keerulisem.
  • Ole kasin. 80% juhtudest piisab 2 sümboli kasutamisest – algus/lõpp ja protsessi etapid. Mida rohkem sümboleid kasutad, seda vähem intuitiivne su diagramm on. Mõtle hoolega enne kui asja keeruliseks ajad – see võib vajalik olla, kuid lihtsusel on omad eelised.
  • Kui tahad, ole loominguline, kuid jää arusaadavaks. Kui sa ei taha, ära kasuta ametlikke sümboleid. Pane jänkud, põrsad ja rebased kui sulle niimoodi rohkem meeldib. Tee lihtsalt väike legend juurde, mida jänku teeb ja mida põrsas tähendab.

 

Ahjaa. Mul on paremat mikrofoni vaja.

Sarnased postitused:

 

Keskkonnajuhtimissüsteem – puu kallistamine või nutikas äri?

08 Jun

Juhtimine.ee kostitas meid lahke ja rõõmustava uudisega, et Wal-Mart on kõrvulukustava tempoga vähendanud oma energiatarbimist.

Silmatorkav on järgmine lause:

“Säästlik mõtteviis ei ole kohustus, vaid ärivõimalus. Aru tuleb saada ühest lihtsast asjast – CO2 = energia = raha,” ütleb WalMarti energiatsaar Jim Stanway.

Need inimesed soovivad, et sa oma kulusid vähendaks ja kiiremini rikkaks saaksid.

 

Ma arvan, et see peaks olema ka keskkonnajuhtimissüsteemi üks eesmärkidest, vastaku ta siis standardi ISO14001 või EMAS nõuetele.

Kas puukallistamist siis üldse ei toimu?

See on sinu otsustada, kui palju ja mil määral sa teed “feel good” asju. Enamus keskkonnajuhtimise programmis olevad projektid võiksid siiski vastata kahele tingimusele: viima ellu keskkonnapoliitikat ning olema majanduslikult kasulikud.

Majanduslik kasu võib ilmneda kahtemoodi:

  • Kulusid vältides – a’la viime oma tegevuse kooskõlla seadustega ja/või üritame oma erinevad reostusnäitajad viia lubatud piiridesse. Sellega saab vältida trahve ja vähendada reostustasusid. Kohati võib olla küllaltki abstraktne – kuidas sa näiteks mõõdad, kui palju sulle trahvi võidaks teha? Teisalt, kui sul on suured reostustasud peal ning sul õnnestub erinevatelt inspektoritelt ka rahalised trahvid regulaarselt saada, siis see kulude liik võib omada väga konkreetset ja mõõdetavat sisu.
  • Kulusid vähendades – kui sa paiskad keskkonda tuld ja tõrva, siis sa võiksid alustuseks ikkagi sellega tegeleda (keskkonnpoliitikas saastamise vältimise kohustus). Kui suurem keskkonna solkimine on ära lõpetatud, siis tasub oma tähelepanu pöörata erinevate looduslike ressursside kasutamisele.

 

Kulude vähendamisest natuke pikemalt

Kulude vältimine võib (aga ei pruugi) olla seotud spetsiifiliste investeeringutega tehnikasse või hoonetesse, seega ma sellel väga pikalt ei peatuks. Kulude vähendamine on aga natukene universaalsem nii oma meetoditelt kui ka kuluallikatelt.

  • Elekter, vesi, gaas, kütteõlid vmt – Üldiselt on mõistlik keskkonna aspektidena määratleda. Kui need moodustavad su kuludest olulise osa, siis tasub need määratleda ka kui olulised keskkonna aspektid, mida on vaja ohjata. Parendusvõimalusi on raske leida, kui su hooned on hiljuti ehitatud ning vastavad ehitusseadustest sätestatud nõuetele. Loomulikult on võimalik teha üks lisasamm ja sihtida passiivmaja, kuid see ei pruugi alati mõistlik ega ka võimalik olla. Vanades hoonetes oleks mõistlik tegevus alustamiseks energia audit, mida teeb Eestis päris palju firmasid. Elektri kokkuhoiuvõimalustest saab lähemalt lugeda Eesti Energia kokkuhoiu portaalist: http://kokkuhoid.energia.ee/
  • Ametiautod. Kui sa kasutad ametiautosid, siis lihtsaim moodus kulusid vähendada on autode hankimisel arvestada lisaks hinnale ja funktsionaalsusele ka kütusekuluga. Me vähendasime 15 ametiautoga autopargi keskmist kütusekulu 1L per 100km ning rahalises mõttes tähendas see 36 000 eurost kokkuhoidu aastas. Raha maast leitud. Keegi ei sõitnud vähem kui ta pidi, keegi ei jäänud kuhugi hiljaks, kõik toimis. Võid muidugi ka oma autodega liikumisi optimeerida, kuid see on tihtipeale päris keeruline ettevõtmine ja nõuab oma operatsioonide ümbermängimist. Loomulikult tee seda ka, kiire kokkuhoiu saad siiski säästlikumaid autosid valides.
  • Olmeprügi osakaalu vähendamine. Olmeprügi on saastamine. Ehk siis kui sa keskkonnapoliitikas kohustud saastamist vältida, siis üks projekt võiks olla olmeprügi osakaalu vähendamine. Asjal on ka oma majanduslik sisu – prügi korraliku sorteerimise sisseviimine nõuab küll ühekordset investeeringut prügikastidesse ja inimeste teadlikkuse tõstmisesse, kuid vastutasuks vähenevad sinu prügiarved. Nimelt on olmeprügi tihtipeale kõige kallim prügiliik. Vähenda seda ja kulud kukuvad. Endal on õnnestunud vähendada prügiarveid kuni 50%. Küll ettevõttes, kus keegi polnud väga teadlikult ja süsteemselt prügimajandusega varem tegelenud.


ISO14001 – puhas äri?

Kipub küll nii olema. See ei välista keskkonnasõbralike väärtuste promomist ettevõttes ning majanduslikult vähem mõtekate projektide ettevõtmist. Pikas perspektiivis peaks su keskkonnajuhtimissüsteem vähemalt välisele auditeerimisele kulutatud summad siiski tagasi teenima. Ja siis veel natuke peale ka.

Sarnased postitused:

 

Ho-ho õnnelikud päevad :)

03 Jun

Sain täna oma kvaliteedijuhi kutseeksami läbimise tunnistuse kätte. Mis seal salata ma olen üsna õnnelik selle üle 🙂

Palju õnne kõigile lõpetajatele!

Sarnased postitused:

  • Sarnaseid postitusi ei leitud.
 
No Comments

Posted in Muud

 

Kuidas suured ja vägevad ämbrisse astuvad

02 Jun

Ma olen küllaltki suure huviga jälginud Toyota gaasipedaali-põhjamati probleemi. 2-5 miljardit dollarit lisakulu, tüütut lisateeninduses käimist 9-14 miljonile autole. Kui sul pole õrna aimugi, millest jutt käib, siis põhimõtteliselt jäi mingitel Toyotadel gaasipedaali disainivea tõttu kinni ning põhjustas “soovimatut kiirendust” ning õnnetusi.

Tundub, et sedakorda on probleemid lõpuni uuritud ja juurpõhjused väljaselgitatud. Toyota poolt kokku pandud ja Rodney E. Slateri poolt juhitud 7-liikmeline komisjon esitas oma lõpparuande.

Miks siis läks nii nagu ta läks?

Kahe peamise faktorina toodi välja Toyota kalduvus ignoreerida kliendikaebusi ning ohutuse temaatikaga tegelemiseks selge protseduuri puudumist.

Toyota ja ignoreerib kliendikaebusi?

Põhimõtteliselt oli olemas mingi kriitiline ports kaebusi, kuid Toyota suhtus nendesse nagu …. lihtsurelikud. Võeti kaitseasend ja suure tõenäosusega leiti, et see on kasutajapoolne viga. Tagajärjeks VÄGA aeglane reageerimine ka siis, kui esimesed õnnetused juhtusid.

Ohutus – ühes pajas koos “muu” kvaliteediga

Teine, esmapilgul täiesti uskumatu väide – Toyotal ei olnud eraldi protseduuri ohutuse küsimustega tegelemiseks. Uskumatu sellepärast, et kui vähegi lugeda midagi Toyotast või rääkida inimestega, kes päriselt on Toyota süsteemis töötanud, siis kliendi- ja töötajate ohutus on üks olulisematest teemadest.

Olulisem kui keskkond. Olulisem kui kvaliteet. Olulisem kui kulud.

Ometigi suurel Ameerikamaal see kas polnud niimoodi või polnud sellest piisavalt.

Suur ebaõnn

Ohkimist lõpetades ja asjaolusid natuke kainemalt analüüsides – vahet pole mis protseduurid olid-ei olnud. Vahet pole kas kliendikaebusi võeti väga tõsiselt või mitte, Toyota tõmbas väga suurest tikutoosist ainsa väävlita tiku.

Ma tean, et vähemalt Euroopas ja Jaapani oli ohutus Toyota jaoks ülioluline ammu enne gaasipedaali probleeme. Ma väga kahtlen, et Ameerikamaal oli midagi kardinaalselt teistmoodi. Tootmises lihtsalt paratamatult aeg ajalt juhtub selliseid asju.

Tõenäosuslikult oleks samaväärne, kui ühel hommikul tuleks 200 setut päälinna ja kütaks vahtrapuust malakatega riigikogulastel kered kuumaks. Seejärel kuulutaks välja iseseisva Setu Vabariigi ja alustaks sõda Lätiga. Seda ei saa välistada, kuid see on väga ebatõenäoline.

Teised suured autotootjad

Miks teised suured autotootjad Toyota õnnetuste pealt profiiti ei lõiganud? Istusid vaikselt nagu kuldid rukkis ja sugugi mitte sellepärast, et parastada pole ilus.

Vähemalt 3 teist suurt autotootjat kasutas neidsamu gaasipedaale, tehtud sama allhankija poolt. Tänapäeva autotööstus on sedavõrd risti-rästi lõimitud, et tootmise poole pealt suurt vahet enam pole, kelle auto sa ostad. Sa ostad disaini ja ja firmamärki. Tootmisliinid on enam-vähem kõigil ühetaolised. Allhankijad on põhimõtteliselt samad. Kasutatakse ühesuguseid varuosi, jagatakse samasi platvorme.

Kokkuvõtteks

Toyotal ei ole viimased 3-4 aastat hästi läinud. Vigase gaasipedaali tõttu on maailmas kõvasti turuosa ära antud. Tsunami ja tootmise seisakud panid veel omakorda põntsu müüginumbritele.

Kas nad saavad kunagi jälle maailma suurimaks autotootjaks? Ma arvan, et see ei ole “kas”-küsimus vaid “millal”-küsimus.

Ja kui setud tulevad, siis ärge öelge, et ma teid ei hoiatanud.

Link artiklile: http://goo.gl/eXD0g

Sarnased postitused:

 

Kaine mõistus vs peened kvaliteedijuhtimise knihvid

27 May

Lembitu võiks külma kõhuga protsessi 3 sigma tasemele viia (5% mittevastavusi).

Kas põhimõtteliselt on võimalik ilma igasuguse raamatutarkuseta korralik ja toimiv organisatsioon püsti panna? Ilmselge vastus on – aga loomulikult. Võib-olla mitte igal turul ja igas valdkonnas, kuid põhimõtteliselt saab kaine talupojamõistusega ikka väga pika liu lasta.

Kui pika liu saab lasta?

Üldiselt võib öelda, et alustava ettevõttena on kvaliteedijuhtimise tööriistadest abi – kui sa oled sellega varem kokku puutunud ja tead, mida teed. Kui sa aga sellega varem kokku pole puutunud, siis pole vist kõige parem aeg sellel väga pikalt peatuda. Mõistlikum oleks keskenduda müügi käima saamisele ning asjade enam-vähem ärategemisele.

Ka siis kui müük toimib ja esimeste klientidega on “triibulised” kätte saadud, pole ka vaja mingeid erilisi trikke tegema hakata. Enamus probleeme on kaine mõistuse ja loogikaga lahendatavad:

  • Veendu, et sa tead, kuidas asi peaks toimima.
  • Veendu, et inimesed teavad mida nad peavad tegema.
  • Veendu, et neil on olemas tööriistad ja materjalid.
  • Loodetavasti toimib infovahetus enam-vähem rahuldaval tasemel ning ega siin mingit suuremat ja erilist kunsti olegi.

 

Aga milleks siis kogu see kvaliteedijuhtimise värgendus leiutati?

On olemas mingi müstiline piir, millest edasi lihtne loogika väga hästi ei toimi. Jay Arthur pakub välja, et see piir on kuskil 3%-se defektimäära juures. Ehk siis kui su protsess toodab 100’st juhul 3 praaktoodet, hakkab kaine mõistus trikke tegema. On vägagi võimalik, et võib esitada 2 väidet, mis on mõlemad õiged ning nad ometigi annavad täiesti vastupidise soovituse edasiseks tegevuseks.

Igatahes. See number võib olla õige, kuid mulle tundub, et on olemas kergem, mittenumbriline näitaja. Selleks on tunne, et sul võiksid olla inimesed, kes vähem eksivad. Mõnes mõttes on sul õigus – on inimesi, kes eksivad rohkem ja neid, kes eksivad vähem. Kui sa oled tulemuste saavutamisele orienteeritud, jätab see sulle aga küllaltki ebamugava olukorra – situatsiooni parendamiseks peaksid praegused töötajad koju saatma ja uued paremad inimesed otsima, kellega suure külluse poole purjetada.

Ja sa tead, et see ei vii sind kuhugi!

Personalivalik ei ole kunagi täppisteadus ning sinu shanssid need parimad töötajad kampaania korras tööturult üles leida on küllaltki kesised. Niisiis ei jää nagu muud üle, kui olukorraga leppida?

Tegelikult mitte. Sa ei pea ka leppima asjadega nagu nad on. See ongi minu arvates see hetk, kus raamatutarkus mängu tuua.

Kvaliteedijuhtimine ja tema tööriistad baseeruvad faktide selgitamisel ja nähtuste vahel seoste loomisel. Kaks vastukäivat lauset võivad olla õiged, sest nad kirjeldavad mingit aspekti erinevates olukordades. Probleem, mille ainsaks lahenduseks tundub olevat uue ja parema töötaja leidmine, võib tegelikult omada veel 2-3 naeruväärselt lihtsat lahendust, millel pole töötajaga mingit pistmist.

Ühesõnaga – kaine mõistus kaput?

Ma tegelikult ei taha öelda, et kaine mõistus on mingi maru piiratud värk. Vastupidi – 100%-sest liust 97% katab ta ju ilusti ära.

Ka kvaliteedijuhtimise vmt edasi minnes ei tasu kainet mõistust maha jätta. Sa pead seda edaspidi lihtsalt faktide ja analüüsiga natuke harima.

Sarnased postitused:

 
No Comments

Posted in Muud

 
Page 11 of 18« First...910111213...Last »