5S järjejutuga oleme jõudnud sinnakohta, kus on selge, mis asju sul on tarvis töökohas ning mida mitte. Liigse oled juba ära visanud või punaste lipikutega tähistanud ning kõrvale pannud. Sul peaks ka olema enam-vähem ettekujutus mis asju sa kasutad tihedamalt ning mida sa kasutad natuke harvemini.
Sea korda
Korda seadmise etapi peamine eesmärk on määratleda igale asjale oma koht ning erinevate visualiseerimise nippidega tagada, et see asi omal kohal ka oleks kui seda ei kasutata. Koha määratlemine peaks toimuma ka selliselt, et oleks minimiseeritud 2 traditsioonilist lean raiskamist – tööriista/kauba/seadme liigutamine ning inimese liikumine. Ehk siis vajalikud tööriistad on viidud võimalikult lähedale töö tegemise kohale.
Kuidas?
Leidmaks asjadele parimat kohta, oleks mõistlik paari olulisema tööprotsessi kohta joonistada spageti diagrammi. Võtame protsessiks näiteks seadme seadistuse muutmine. Joonista seadme lähiümbrus. Ülim täpsus pole oluline – läbitud maad saad ka pedomeetriga mõõta. Seejärel joonista kõik töötaja liikumised üles. Paremaks ülevaatlikuks nummerda marsruudid ning pane kuskile legendi kirja, miks üks või teine jalutuskäik vajalik on. Esimese diagrammi joonistamisel ei pea sa liiga palju mõtlema – lihtsalt pane asi kirja nagu ta on.
Olles esimese diagrammi valmis saanud, võid hakata joonistust analüüsima – millist marsruuti kõige tihedamini läbi trambiti? Kui pikad need marsruudid sammudes olid? Pareto reegel kehtib tõenäoliselt ka siin – 80% ajast trambitakse mingit ühte ja sama rada. Kas seda teekonda on võimalik lühendada? Üldse ära kaotada? Kui kompaktselt sul õnnestub materjalid ja tööriistad paigutada? See on loominguline ja lõbus protsess, mida on kõige parem lasta teha neil, kes seda tööd igapäevaselt teevad. Julgusta, aita neid ning küsi rumalaid küsimusi a’la “miks seda siia panna ei tohi”.
Märgistamine
Kui sa oled asjadele oma uue ja parema koha leidnud, siis tuleb need kohad ära märgistada. Miks?
- Kommunikatsioon. Kõik, kes on töötanud inimestega võivad öelda, et kõik muu on köki-möki, saaks ainult selle info liikuma. Materjalidele-töövahenditele koha määramisel hoiad sa väga palju hingeõhku kokku – märgistus peaks olema instinktiivselt arusaadav ka inimesele, kes 5S projektis ei osalenud. Näiteks su uus töötaja.
- Kontroll. Kas mul on kõik vajalikud tööriistad olemas? Kas mul on materjali piisavalt? Võin ma tööd alustada või pean varsti mööda maja ringi tuiskama ja omale davaari sebima? Nendele küsimustele peab tööline vastuse saama vähem kui 3 sekundiga. Kui ei saa, siis võid oma efektiivsusele lehvitada nagu lahkuvale laevale. Buh-bye. Märgituse kohal on tühi koht – järelikult tuleb midagi teha.
- Distsipliini tagaja. Kui töökoha asukoht on märgistatud, siis seda üldjuhul seal ka hoitakse. Inimestel hakkab tühja kohta nähes natuke ebamugav. Ma ei oska seda väga hästi seletada, kuid niimoodi see toimib.
Kuidas märgistada?
Enamlevinud meetod on shadowboard või siis varjutahvel. Varjutahvli tegemiseks märgistad tööriista piirjooned tema asukohale – vead vildikaga piirjooned või kleebid tööriistakuju seinale.
Nii peeneks ei pea asja aga alati ajama – tegelikult ei juhtu ka midagi kui paned lihtsalt sildi tööriista asukohale. Mida paremini visuaalselt eristatav, seda parem, kuid võid piirduda sellega, mis sulle sobilik ja piisav tundub. Vajadusel sebi juurde riiuleid, sahtleid või sahtlibokse. Midagi keerulist ei ole.
Kuidas see sulle kasulik on?
Ma olen teinud vahest ka mõõtmisi ning tööriista järele minemine või selle otsimine võib võtta kuni 15% tööajast. Vaatad – inimene on asjalik ja sebib kogu aeg, kuid tehtud saab vähem. Asjadele koha määramine võib sulle seega anda väga lühikese aja jooksul anda täiesti tuntava efektiivsuse kasvu. Veidral kombel kaovad ka mõned kvaliteediprobleemid ära.